· Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
e tulehark treife (kõlbmatu) vaheline leping Kristl 2,1 mld Jumal, 1) protestantlik Ristilöödud Nelipühi tähistatakse kristliku Välja Piibel (koosneb Kirik us Jeesus 2) katolik Jeesus; kiriku sünniaega; kasvanud Tanahist e Vanast (ristikuju Õigeusk Kristus, (keskus on armulaud, ristimine (kristlaseks saamine, judaismist; Testamendist ja line, Neitsi Vatikan, Jeesuse veri ja andestus pattude eest, Prohvetite Uuest õigeusks
2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
trithankara tsadik Umaijaadid umma upanayanam upanisadid Variserid varna veedad viis elementi Visnu Yin Yang zakat zazen zen Page 4 Sheet1 Siimon (Peetrus), Andreas (Peetruse vend), Johannes, Jaakobus Sebedeuse poeg (evangelist Johannese ven Filippus, Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus (Jaakobuse poeg Juudas), Juudas Iskariot (Jeesuse reetja) Judaism, Kristlus, Islam - tekkinud Lähis-Idas, on monoteistlikud, omavad prohveteid (kellest mitmed kattuv Heebrea keeles "minu Isandad (my Lords)" vägivallatuse voorus Indias. Harilikult tähendab see elava olendi vigastamisest hoidumist ning seostub taimetoitlusega. Levinud nii dzainismis, budismis kui ka mõnedes hinduismi koolkondades. müstiline teadus keemilisest manipulatsioonist, mille eesmärgiks on muuta mitteväärismetallid kullaks, leid universaalne ravim haiguste vastu ja avastada surematus.
maailma mõjutavatesse vaimudesse • Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma
saj. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukal Mahatma Gandhi, iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj. I poolel. India saavutas sõltumatuse 1947.a. Budism Tekkis 6. saj ekr Kirde Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistliku ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajalooline isik, kuningapoeg Siddharta Gautama (566 486 ekr) ehk Buddha. Teda kutsutakse ka Sakjamuniks (askeediks sakja hõimust). Allikad Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keeles nime ,,Tripitaka", paali keeles ,,Tipitaka" (Kolmikkorv), sai pühakirjaks kolmandal budistide suurkogul keiser Asoka ajal 3.saj ekr. Sellel on kolm osa: 1. juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2. Buddha õpetuskõned ehk suutrad 3. filosoofilised traktraadid ehk abhidharma
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism...........................................................................................................
Buddha nimetab seda DHARMACHAkRA Bütismi sõmboliks on 8 kodarilne ratas. Buddha rändab Indias ringi ning eluajal kujunesid järgijad. Pandi alus buddhistlikule kogudusele(Sangha) Jaguneb kaheks 1)Ilmikud(elavad igapäevast elu aga on kohustunud sellele usule 2)Mungad(bhiksu), nunnad(bhiksuni)-kerjus. Rüü, kerjakauss, sõel, nõel. Peab tegutsem, et ei põhjusta kellegile kannatusi. Tähtis on, et inimee annab kolmekordse varjupaiga tõotuse, otsin varjupaika Buddha juures, otsin varjupaika koguduse juures ja Dharma juures. Ilmikute ülesanne on munkade eest hoolitsemine ja kloostrite ehitamine, teha sellist töö mis ei tooks ühegi elusolendi kannatust. Mungaks, nunnaks samiseks peab olema täisealine, kiilaks ajama ning minema vana munga juurde, elab mõnda aega noviitsina ilma tõotuse andmist. On loobunud iseendale elaimseks. Lunastamisseisund nirvaana. Jumalaid ei ole lunastuseks vaja,
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks. 27. Sangha budistlik kogudus, mis koosneb ilmikutest ja munkadest. 28. Bodishattva BUDISM inimene, kes on saavutanud Nirvaana, kuid kaastundest teiste vastu loobub sellest, et aidata teised olendid Nirvaanasse. Bodishattvast saab pärast surma Buddha. 29. Guru õpetaja, vaimne juht budismis. 30. Tantra vadzrajaana budismi pühakirjad, mõistukeelsed traktaadid. 31. Laama (BUDISM)lamaismis õpetaja, õpetlane, usujuht. 32. Dao (tõlkes ,,tee") maailma valitsev üleüldine toimimisseadus Hiina loodususundis. 33. Yin Hiina loodususundis üks kahest ürgsest printsiibist, millest maailm on tekkinud ja millel toimib. Naiselik printsiip. Selle omadused on: külm, niiske, sügav, tume, öö, maa. 34
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
kohtab vanurit, haiget, surnut ja askeeti, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Siddhartha läkski otsima võimalust, kuidas kannatusest vabaneda. Ajas pea kiilaks, muretses askeeditarvikud. Koos viie askeediga alustas ranget paastu, ent see ei viinud sihile. Loobus karmist eluviisist, pesi end, jõi kruusitäie piima ning istus bodhipuu ehk virgumise puu alla. Seal mediteerides sai ta oma otsingutele vastuse, virgumise hetk oli koitnud ning temast sai Buddha. Ülejäänud elu veetis ta õpetades, rajas nii munga- kui nunnakogukonna. Viimased eluaastad veetis kloostris, tema surnukeha põletati. Traditsioon kõneleb, et tuhk peideti kaheksasse paika, kuhu püstitati poolkerakujulise kupliga ehitised stuupad. pettekujutlustes elamine inimesed elavad sageli pettekujutelmades, kujundavad oma meelte ja mõtlemisega arusaama elust ja maailmast. Argipäeva eluolu siiski petlik ja näilik, samuti ka inimese mina
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia uurib nt hirme. Veel seisukohti:"Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja." Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa. Üleloomulik argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid, paiku. Püha võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade) Definitsioone: 1) Uku Masing: ,,Mis asi on usk
Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Askeet – kõigist elu rõõmudest loobunud isik, lihasuretaja, kes püüdleb sel teel Jumalaga ühinemise, nirvaana poole. Askeedile on omane eluviis, kus surutakse alla meelelisi soove ja kirgi. Keeldutakse keha loomulike tungide rahuldamisest. Ida usundites peetakse kõrgemaks askeesiks mediteerimiste tulemusel saavutatud hingamispeetust. Askeedile on omane uskumus, et säärase eluviisiga lunastab ta oma patud ning vabaneb neist. Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill on öelnud: Askees pole üldsegi mitte "elu koopas ja pidev paast", vaid oskus oma instinkte valitseda.“ Ahing ehk västar on hargikujuline kalapüügiriist. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
