25
RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS
ÕHTUMAISEST KULTUURIST:
Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana- Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma.
Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama
inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet
roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat.
Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt
valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon , kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit:
olgem eurooplased , aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise
tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel.
Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on
jumalikustatud olend . Kui Lääne-Rooma riik laguneb, hakkab seda
ideed kandma kirik . Paavst Nikolaus kuulutas end jumala asemikuks maa
peal. Samal ajal tuleb meeles pidada, et Ida-Rooma riik püsis
Lääne-Rooma riigi kõrval elus veel kuni 1000 aastat.
Kas Venemaa on õhtumaa? Ilmselt mitte. Kas Konstantinoopol (Istanbul)
on õhtumaa? Kuigi on Euroopas, ilmselt mitte. Kas õigeusklik Ateena on õhtumaa? Piirid on väga hajusad .
Kultuuride ja religioonide vahelised suhted on väga keerukad ja mitmekesised .
Krutsifiks Karli sillal Prahas. Jumala kuju ümber on heebriakeelne
lause: „püha, püha, püha on jumal Jehoova“. Juutide jaoks on
see aga nende religiooni rüvetamine, sest Vana Testamendi järgi,
mis on juudi usu pühakiri, ei tohi Jumalast luua ei pilte ega kujusid .
RELIGIOONIST:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-08-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
237 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jenx55
Õppematerjali autor
ratsionaalselt mõiste) Gianni Vattimo fekaalidesse puutuv metafoor: õhtumaisest postmodernsest relativismist kujunenud blaseerunud intellektuaalide kloaak (+ Freudi mõistet laenates on õhtumaine kultuur tugevalt anaalses faasis). Ja siis Soansi tõlgendus Toomiku väljaheidetele kui kontranihilismile. Kas mõttetuse mõttetusest saab välja pigistada midagi enamat kui fekaalid? Meil kõigil on siiski sees ju sisemine tung “millegi enama” poole. Õhtumaade tänane religioon Kristlikus maailmavaates annad inimelule sihi ja mõtte Jumal. Tänases õhtumaises kultuuris oodatakse seda oma romantiliselt partnerilt. ● USA psühholoog John A. Teske: tänapäevane keskne õhtumaine müüt põhineb romantikal, selle ühe ja ainsa otsingul ● Seega ootame oma romantilistelt partneritelt seda, mida sajandite vältel on julgetud loota vaid kõikvõimsalt Jumalalt I TÄNANE EUROOPA. KULTUURIST JA SITAST. 1.1 SITAST ALUSTADES
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei defineeriks neid spetsiifiliselt kui "religiooni" ja "loodusteadust". Antud arutluse käigus on meile hoopiski olulisem nende vaheline suhe, mis pole pelgalt taandatav sõnadele "religioon" ja "loodusteadus", vaid hõlmab kõike seda ampluaad, mis nende sõnadega kaasas käib. Teadus ja religioon on paljude inimeste meelest ühtesobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud arusaama kohaselt ei tohiks ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste hoiakutest või tõestustest, sest need võivad viia
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud. Animism usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel. Jumal enamasti monoteistliku religiooni mõiste Jumalus - polüteistliku panteoni liige. Pan + theos jumalate kogu. Üleloomulik printsiip - kogemuseväline, supranaturaalne. Numen ebaisikuline vägi, jumala vägi, mis on rooma religiooni põhimõtetest meieni kanduud
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid :
2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon
Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid