Religioon maailma kultuuris | Teoloogia

14

docx

MAAILMAUSUNDID JA TSIVILISATSIOON

India suurim vaatamisväärsus – Tadž Mahal 2.4 INDIA KULTUUR Veeda - aarjalaste püharaamat Hinduism – areneb brahmanist Askees – vähesega elamine Gautama – Budismi rajaja, Buddha algne nimetus Buddha – valgustatud Gautama Budism – usund Indias Nirvaana – õnnistatud hingerahu Dalai-laama – budistide kõrgeim usujuht Tilaka – täpikultuur, sümboliseerib kolmandat silma India kunsti eripärad – skulptuurkunst, enda ehtimine III MAAILMA USUNDID 3. HÕIMUSUNDID Arv – 2-4% Levik – Aafrika (eriti keskosa) Usundid:  Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased  Austraalia aborigeenid  Okeaania rahvad  Rahvusgrupid Kagu-Aasias 5 Hõimuusundite tunnused: 1. Puudub looduslik-kausaalne mõtteviis (jõud ja vägi) 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlevkonnalt teisele suuliselt 3. Puudub usundi rajaja 4. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 5

Usundiõpetus

35

docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele,

Usundiõpetus

17

pptx

Maailma usundid - esitlus

Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid. Polüteism on iganenud usunditüüp mis pole veel jõudnud ülijumala (monoteism) aatesni ja jumalikustab füüsikalisi loodusjõude. Polüteist usub neid maailmasiseseid (füüsikalisi) jõude mis Jumal loonud on Polüteistlikud religioonid on näiteks Hinduism, Budism Tähtsamad religioonid Kristlus Judaism Islam Hinduism Budism Konfutsianism

Religioon

6

doc

Maailma usundid - konspekt

Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus.

Ameerika vähemusrahvad

8

doc

Religiooni arvestus

saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia.

Religioon

8

doc

Religioon maailma kultuuris - arvestus

saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia.

Ajalugu

34

ppt

Religioon ja tsivilisatsioonid

Religioon ja tsivilisatsioonid 1 Rahvastiku etniline struktuur · Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos · Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus · Etnose oluliseks tunnuseks on keel · Keelte üldarv on umbes 2500-4000 2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / · Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid 1,3 mlrd · Araabia 420 mln · Bengali 200 mln

Geograafia

12

odt

Üldine usundilugu

Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve-, ja ülistuslaulud ning loitsud. 1. Vanim on neist Rigveeda. Veedad tekkisid vahemikul 1200 800 ekr. 2. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed

Üldine usundilugu