4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu. EETIKA OBJEKT- eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist?
Seadusi võetaks vastu nii, et kodanikud arutavad asja läbi ja hääletavad. Rahvas võib ise valida, kelle õlule valitsemise paneb. Kui inimesed pole õigesti informeeritud, võivad valesti valida. On vaja selliseid inimesi, kes vaistlikult taipavad ära, milline on rahva üldine tahe. Nad koostavad seaduseelnõud ja veenavad inimesi nende poolt hääletama. Ühiskondlik leping tagab ka rahva suveräänsuse. Väikesed demokraatiad on siis ideaalsed. Kodanikud peaksid olema lihtste kommetega ning õigustelt ja varanduslikult võimalikult võrdsed. 09.11.11 Kant'i kategooriline imperatiiv Toimi selle põhimõtte kohaselt, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. Inimene peab moraali otsima enda seest. Sellise moraali, mis võiks kõigile kehtida. Peaksime toimima selliste põhimõtete järgi, mille täitmisega teiste hulgas ma nõustun. Moraal võib olla ka mulle ebameeldiv, seada piiranguid. Need moraalinormid peaksid olema absoluutsed
teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama. Moraali deskriptiivne tasand uurib, millised tegutsemisviisid on mingis ühiskonnas kombeks. Normatiivne tasand seevastu uurib, mismoodi peaks käituma, mis on hea, mis halb. Metaeetiline tasand uurib eetikaga seonduvaid loogilisi, epistemoloogilisi ja semantilisi küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal. 4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada
teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama. Moraali deskriptiivne tasand uurib, millised tegutsemisviisid on mingis ühiskonnas kombeks. Normatiivne tasand seevastu uurib, mismoodi peaks käituma, mis on hea, mis halb. Metaeetiline tasand uurib eetikaga seonduvaid loogilisi, epistemoloogilisi ja semantilisi küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal. 4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada
Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!)
Kõik kommentaarid