Relatiivsusteooria (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Relatiivsusteooria

mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu ­ kõik on suhteline ehk relatiivne. Relatiivsusteooriat selgitab paremini järgmine näide: Kui 60 km/h sõitvas rongis sõidutab väikelaps mänguautot, mille kiirus vaguni põranda suhtes on

Füüsika

10

doc

Maailmapilt – mis see on?

............................................................................................... 3 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused.................................................................................3 1.1.2. Mehhanistliku maailmapildi tunnused......................................................................4 1.2. Elektromagnetiline maailmapilt.......................................................................................4 1.2.1. Albert Einsteini relatiivsusteooria,............................................................................5 1.2.2. Elektromagnetilise maailmapildi tunnused,..............................................................6 1.3. Kvantmehaaniline maailmapilt........................................................................................ 7 1.3.1. Werner Heisenbergi määramatuse printsiip..............................................................7 1.3.2. Kvantmehaanilise maailmapildi tunnused.......

Füüsika

1

doc

Relatiivsusteooria

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria e. suhtelisuse teooria on füüsikateooria, mis lähtub kahest põhiseisukohast: kõik taustsüsteemid on samaväärsed, st. füüsikaliste suuruste väärtused (kiirus, pikkus, aeg) on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ja ükski vaatleja pole eelistatud e. igal mehel on oma tõde ja ükski neist pole tõesem ning et on olemas suurim võimalik kiirus, piirkiirus, mis on kõigis

Füüsika

58

doc

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel.......

Füüsika

55

pdf

Universum pähklikoores

Mustad augud supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene ­ Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 ­ 4 3 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria ­ üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria ­ vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas

Kosmograafia

11

docx

Füüsikaline Maailmapilt

Näiteks erineb antud taustsüsteemis liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Järelikult, suhteline on ka ruum. See on seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 5. Aeg ja ruum on omavahel seotud ning moodustavad neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustsüsteemide suhtes. Seda mõtet väljendas Albert Einstein sõnadega: „Varem arvati, et kui mingi ime tõttu kõik objektid häviksid, siis aeg ja ruum säiliksid. Relatiivsusteooria kohaselt kaovad koos asjadega ka ruum ja aeg.“ 6. Universaalset konstanti – valguse kiirus vaakumis – saab kasutada etalonina kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike, kui v << c, ja suur, kui v ~ c. 7. Kaob liikumisseaduste universaalsus. Suurte kiiruste korral kaotavad kehtivuse klassikaline kiiruste liitmise seadus ja Newtoni teine seadus. 14 ENERGIA JA MASSI EKVIVALENTSUS Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda

Füüsika

14

doc

Must auk

ühegi teleskoobiga. Kauge vaatleja jaoks kustub täht praktiliselt silmapilgu jaoks. Schwarzschildi raadiusel tardunud tähe pinda ei saa avastada ka radariga. Raadiosignaalid liiguvad musta augu piiri sfääri poole lõpmatult kaua ega naase iialgi vaatleja juurde. Täht kaob kauge vaatleja jaoks täiesti, jääb ainult tema gravitatsiooniväli.Vaatleja ei saa mitte kunagi näha, mis juhtub tähega pärast seda, kui ta on muutunud Schwarzshcildi raadiusest väiksemaks. Selle tulemusena ilmneb relatiivsusteooria kõige hämmastavam ja tähtsam tõde: ajavahemikud on relatiivsed ja nende kestus sõltub vaatleja liikumisest. Musta auku kukkumisel ilmneb protsessi kastuse relatiivsus täiesti hämmastaval kujul. Tähel kulub 5 Schwarzschildi raadiuseni varisemiseks lõplik ajavahemik. Sellepärast võib täht muutuda veelgi väiksemaks. Kauge väline vaatleja, ei näe iialgi tähe evolutsiooni lõppu. Mustade aukude mehaanika

Füüsika

8

doc

Referaat Universumist

Referaat Universum Universum  Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste ho

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (1)