Rehepapp kui eluviis (0)

I. Rehepaplus kui eluviis.
1.Rehepaplus – kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. „Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud.“ Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise , kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes.
2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida- Oskar , kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. „Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma