KOV teenus ü Sotsiaalnõustamine ü Võlanõustamisteenus ü Päevakeskus ü Koduhooldus ü Tugiisik ü Lapsehoiuteenus ü Isiklik abistaja ü Sotsiaaleluase ü Eluruumi kohandamine ü Sotsiaaltransport ü Hooldamine 10 KOV teenus Sotsiaalnõustamine on üks sotsiaalteenustest, mis on suunatud isikutele või perekondadele, kelle iseseisev toimetulek on psühholoogiliste, sotsiaalsete või majanduslike tegurite tagajärjel häirunud. Teenuse sihtrühmaks on üksikisik või grupp, kes vajab kõrvalist abi oma toimetuleku ning heaolu kindlustamiseks argielus. Sotsiaalnõustamise eesmärgiks on inimese iseseisva psühhosotsiaalse toimetulekuvõime kujundamine või taastamine ning vajadusel sotsiaalse keskkonna tingimuste hindamine. 11
1. Sotsiaalabi ülesanded leida kodu vanemlike hooleta lastele, 2 rehabiliteerida sõltuvushaiged, sekkuda emotsionaalsete raskuste korral, toetada elu mõttekust eakatel, rehabiliteerida füüsilise ja vaimse puudega inimesi, leevendada vaeste rahamuresid, tagada lapsehooldus töötavatele emadele, rehabiliteerida alaealised ja täiskasvanud õigusrikkujad, nõustada indiviide ja gruppe isikliku elu ja sotsiaalküsimustes 2. Rehabilitatsioon: olemus- on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav sotsiaalteenus, puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut.. Funktsioon- Kõigi inimeste vajadused on erinevad
Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõistmiseks; paneb rehabilitatsiooniprogrammi osutaja läbi mõtlema planeeritud tegevuste läbiviimise erinevad aspektid ja sõnastama need mõistetavalt; võimaldab rehabilitatsiooni planeerijatel, juhtumikorraldajatel ja klientidel ning nende pereliikmetel valida sobiv rehabilitatsiooniprogramm; võimaldab rehabilitatsiooniprogramme võrrelda; aitab hinnata rehabilitatsiooniprogrammide eesmärkide saavutamist ja efektiivsust peale tegevuste läbiviimist. Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest: kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest.
kõrvalekalle 12. Asenduskodu - vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust. Eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Asenduskodus võib elada laps, kelle vanemad ei ole võimelised tema eest hoolt kandma. 13. Toetatud elamine - teenus, mille eesmärgiks on inimese iseseisev toimetulek tavalisele võimalikult sarnases keskkonnas. Teenus seisneb inimeste majutamises tehniliselt hooldatavasse väikestesse majaüksusse koos teiste analoogsete probleemidega inimestega. Oluline roll on hooldustöötajal / tugitöötajal. 14. Teisane viktimisatsioon - väljendab ühiskonna hoolimatust kuriteo ohvriks langenud inimeste suhtes. Sekundaarset viktimisatsiooni võib ohvrile põhjustada suhtlemine nii
ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Narkootikumide tarbimise ennetamise alaste tegevuste pideva arendamise ja toetamise ning nende järjepidevuse tagamise kaudu kõikidel ühiskondlikel tasanditel peab aastaks 2012 olema saavutatud langustendents uimastite esmatarbimise juhtude arvus ning tõusutendents esmatarbijate vanuses. Uimastisõltuvusega isikute ravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas peab aastaks 2012 olema väljaarendatud kaasaegne, professionaalne ning kättesaadav kõrgetasemeline tervishoiu ning sotsiaalabi teenuste võrgustik. Uimastisõltuvuse korral osutatakse efektiivset abi nii lastele kui täiskasvanutele. Tegutsevad erineva töökorraldusega ravi- rehabilitatsioonikeskused erineva raskusastmega sõltuvusprobleemidega laste ja täiskasvanute jaoks. Kahjude vähendamise alased tegevused on suunatud narkootikumide tarvitamisest
kasutamiseks. 32)Võlanõustamisteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. 35) Igapäevaelu toetamise teenus- eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. 42) Toetatud elamise teenus- isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. 45) Kogukonnas elamise teenus- isiku põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2
Erivajadus- kaasasündinud või elu jooksul tekkinud organi ala talitluse vajadus saada kõrvalikst abi. Asenduskodu- ehk vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust. Toetatud elamine- Toetatud elamise teenus on üks erihoolekande teenustest, mida pakutakse psüühikahäirega inimestele toimetuleku parandamiseks. Toetatud elamise teenuse saamiseks peab inimese toimetulek niipalju alanenud olema, et ta ei ole isesisvalt suuteline lahendama igapäevaelu keerulisemaid probleeme. Toetatud elamise teenuse saamisel peab klient olema võimeline igapäevaselt enda eest hoolitsema - toitu valmistama, enesehügieeniga edukalt hakkama saama, kommunaalmakseid maksma. Toetatud elamise teenuse osutamise korral klient saab elamispinnana kas toa korterist või ühetoalise korteri.
Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma
......................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon.........................................................................................7 3. TEENUSED PUUDEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE TOETAMISEKS...........................9 3.1 Projektid puuetega inimestele..................................................................................10 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................
võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa. Töötukassa osutab töötule tööturuteenuseid ja muud töölesaamiseks vajalikku abi koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutustega ning teiste teenuste pakkujatega. 3.3.2 Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise erisused Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puudega töötule, välja arvatud juhul, kui isikul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud töövõime puudumine. Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, tingimusel et: 1) isikul on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, isikule on riiklike elatusrahade
Pärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon? · Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks. Töös toetutakse rehabilitatsiooniteoreetikute M. D. Farkas'i, W. A. Anthony ja M. R. Cohen'i käsitlustele ja vaadeldakse lähemalt Debora meetodit? Esimesed peatükid on pühendatud teooriale ja mõistete selgitamisele. Viimases kahes vaadeldakse konkreetseid juhiseid. 1. Rehabilitatsioon
· Sotsiaalsete erivajadustega isiku vastutavad üksikisiku erinevate vabaduste kindlustamine turvalisusele, arengule ja toimetuleku eest? ning inimressursi arendamise kaudu ühiskonnas kohanemisele Heaoluühiskonnas, seega ka majanduse arendamiseks paremate kaasaaitamine. heaoluriigis, on esikohal üksikisiku võimaluste loomine. toimetulek, vajadused ja soovid, 4. Kuidas jaguneb sotsiaalse võrdsuse loomine ja 13. Kuidas jagunevad sotsiaalhol. süsteem Eestis? inimeste erinevate riskide eest sotsiaaltoetused ja teenused? Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul kaitsmine, et tagada kõikidele
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoe
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku
Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, - teenuste ja abi seadus (1987) ning 1991 meditsiinilise rehabilitatsiooni määrus. Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, -teenuste ja abi seadus oli ühtlasi üldiseks raamistikuks igasuguste puuetega ja erinevas vanuses inimeste toetamiseks. Alusharidust puudutavatest seadustest kehtestati 2001. aastal määrus, millega sätestati tasuta alusharidus 6- aastastele lastele lasteaedades ja eelkoolides. Pärast 2004. aastat toimusid järgmised muudatused: 2005. aastal võeti vastu lähisugulaste hoolekandetoetuse seadus ning 2009. aastal lisati 1987
(Sotsiaalkindlustusamet, 2016) Rääkides rahastusest ja toetustest, siis ajakirjas Puutepunkt kirjutati, et SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond hakkas teraapiaid rahastama, mis on väga positiivne ja hea uudis. Lastefondi juht Küllike Saar ütleb, et nende eesmärk on üles leida pered, kes vajavad abi laste 6 teraapiate rahastamisel. See fond pidi pakkuma rahastust selliste teraapiate jaoks, mida haigekassa ega riikliku rehabilitatsiooni nimekirjades ei ole. Lastefondi juht Küllike Saar tõi välja ka teraapiad, kuhu on juba enda panus antud, hobuteraapia, muusikateraapia ja ka terapeudide, nagu tegevusterapeudi ja füsioterapeudi teenuse jaoks on toetust saadud. (Kangro, 2018) Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll: 1.Osalisriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid, et tagada puuetega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel. 2
suhelda eakaaslastega, külastada kirikut ja vajab taastusravi. Liikumiseks kodus vajab abivahendeid ja väljaspool kodu saab liikuda ainult kellegi abiga. Ise ei saa hakkama igapäevaste toimingutega. Sotsiaaltöötaja poole abipalvega pöördub Maria tütar, kes tegeleb temaga kõige rohkem ja teab Maria vajadusi. SOTSIAALTEENUSED Vallas, kus elab Maria. Päevategevuse teenus sotsiaalsetele riskirühmadele ja eakatele Teenuse eesmärgiks on võimaldada klientidele parim võimalik toimetulek tavapärasele sarnases keskkonnas ja aktiivne osavõtt ühiskondlikust elust, edendades ja säilitades suhtlemis- ja tegutsemisaktiivsuse, pakkudes eesmärgistatud ja mõtestatud tegevust läbi kultuurilise vabaaja veetmise. Teenus sisaldab klientide aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamist ja igapäevaste toimetulekuoskuste ja tegevusvõime arendamist läbi erinevate individuaal- ja rühmategevuste. Koduteenused
Alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt on alaealine 7-18aastane isik, kelle mõjutusvahendiks võib olla hoiatus, koolikorralduslikud mõjutusvahendid, vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamine, kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või asenduskodus, üldkasulik töö, käendus, noorte- või sotsiaalprogrammides või sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses või ravikuurides osalemine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine. Koolikorralduslikuks mõjutusvahendiks võib olla kasvatusraskustega klassi või pikapäevarühma suunamisega. Üldkasuliku tööna rakendatakse alaealist tööle 10–50 tundi üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal, kusjuures alla 13- aastastele alaealistele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.
Suhteline vaesus – on olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna normide. Pikaajaline töötus – on aasta või kauem kestnud tööta olek. Päevakeskus – hoolekandeasutus, mis osutab päevast hooldamist. Hooldamine asutuses – sotsiaalteenus, (Ööpäevaringne erihooldusteenus on) isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga tagada teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Varjupaik – sotsiaalteenus, mille puhul pakutakse ajutist elamiskohta. Toetatud igapäevaelu – sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Isiklik aitaja – sotsiaalteenus, kus aitaja aitab puuetega inimest toimetulekuga.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiuteenus......................................
Õppejõud: Kersti Suun-Deket, MA Mõdriku 2017 Sissejuhatus Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus. Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping. Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõuetele vastavalt. "Mitterahaline toetus" ei tähenda seda, et sotsiaalteenuse osutamine peaks olema igal juhul kliendile tasuta, kuid vajadusel ja võimalusel võib see nii olla. Teenuse osutamisega seotud
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
(6) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 7. Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud rasketest kroonilistest somaatilistest haigustest, millega kaasneb säästva päevareziimi, pideva ravi ja rehabilitatsiooni vajadus. (2) Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi vastuvõtmiseks või üleviimiseks moodustatud vastuvõtukomisjoni koosseisu kuuluvad kooli direktor, kooli haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija, kooliarst või -õde ning kooli pidaja esindaja. Vajadusel kaasatakse vastuvõtukomisjoni töösse eksperte või spetsialiste. (3) Koolis tagatakse õpilasele vajaliku meditsiinilise teenuse kättesaadavus.
Põhilised sotsiaalteenustest · sotsiaalnõustamine; · rehabilitatsiooniteenus; · proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; · koduteenused; · eluasemeteenused; · hooldamine perekonnas; · hooldamine hoolekandeasutuses; · toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused, mida osutab lisaks KOV Hoolekandeasutused 1) päevakeskus 2) tugikodu, turvakodu 3) varjupaik, kodutute öömaja 4) lastekodu 5) noortekodu 6) üldhooldekodu 7) koolkodu 8) sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 9) erihooldekodu Hoolekandesüsteemi kliendiuuring Uuringutulemused: - Pikaajaline töötus maaelanike seas - Kuriteo ohvrid tallinlaste ja ida-virulaste seas - Üksindus, suhtlemisvaegus, alkoholism - külaelanike seas - Kriitiline piir 1500 krooni 1 leibkonnaliikme kohta Raskemini tulevad toime leibkonnad, kus leibkonnaliikmel..: - on vaimne puue või terviseprobleem (24 tundi ööpäevas); - viibib kinnipidamisasutuses; - on suured võlad;
Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada.
1. Sotsiaalteenused Sotsiaaltöö korraldus tegevus, mis aitab viia toetuse või teenuse inimeseni ja mille läbi peetakse üleval organisatsioone ning aidatakse kindlustasa nende organisatsioonide püsimajäämine. Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toimetulekut; 2
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob. 56 43 210 E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee K2rt@naiste_laste
Ning on ka võimalus, et lähedased maksavad teenuse terves ulatuses kinni. Eestis varieerub koduhooldusteenuse tunnihind kolmest eurost kuni viie euroni. Koduhooldusteenuseid teostavad kohalikus omavalitsuses sotsiaalhooldustöötajad, kes on saanud, kas erialase hariduse või läbinud koolituse vastavas valdkonnas. Eestis oli 2011. aasta lõpus 663 sotsiaalhooldustöötajat ning 2013. aastaks 633. Neist 65% olid üle 50. aasta vanad ja 21% vanuses 40-49 aastat. 25% neist oli erialane haridus ning 70% neist oli läbinud koolituse vastavas valdkonnas. Üle 60-aastatste hooldajate arv on tõusuteel, mis näitab, et Eesti on vananeva rahavastikuga riik ning üha enam tuleb tähelepanu pöörata koduhooldusele. (Sotsiaalministeerium, 2015) Koduhooldusteenus on üks nõutavamaid ja kasutatavamaid teenuseid eakate hulgas uuringu ,,Eakad 2012" kohaselt, 8% küsitletud ekatest oli kasutanud seda teenust viimase 12 kuu jooksul (Turu-uuringute AS, 2012)
· alushariduse andmine arenguliste erivajadustega lastele; · lapsehoiuteenuse osutamine lastele; · rehabilitatsiooniteenuste osutamine erivajadustega lastele ja täiskasvanutele; · koolitustegevuse läbiviimine ja organiseerimine; · nõustamistegevuse läbiviimine ja korraldamine; · sotsiaal- ja haridusvaldkonna tegevuste toetamine. Igapäeva elu toetamine Teenuse eesmärk: Teenuse eesmärgiks on parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas, inimese iseseisvalt (sh koos pere ja/või lähedastega) elamisel. Teenuse sisuks on: - rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine; - sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine; - isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine; - aja struktureerimine, vaba aja sisustamine; - juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel; - kaasamine töösarnasesse tegevusse; - pereliikmete ja lähedaste toetamine; - eneseabigruppide tegevuse toetamine.
KOOL MÜÜJA-KLIENDITEENINDAJA NIMI EDUKAS MÜÜGIPROTSESSI JUHTIMINE JA ERIVAJADUSTEGA KLIENTIDE TEENINDAMINE Referaat LINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine. Sellest lähtuvalt uurisin nende teemade kohta ja sain teada palju uut ning huvitavat informatsiooni. Tõin oma töös välja, kuidas juhtida müügiprotsessi edukalt ning selgitasin, mis see üleüldse on. Protsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki. Erivajadustega kliente on erinevaid, on spetsiifiliste vajadustega kliendid ja erivajadustega ehk puuetega kliendid. Nende klientide puhul on vaja rahulikku ning kannatlikku käitumist. Sellistest inimestest tuleb alati välja teha ja neile abi pakkuda, kui nad seda vajavad. 1 1. MÜÜGIPROTSESS Müügiprotses
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTI
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
