Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel k�
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / \ neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / \ närviregulatsioon hormooniregulatsioon / \ närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, k�
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / \ neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / \ närviregulatsioon hormooniregulatsioon / \
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes,
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes,
1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüü
Kõik kommentaarid