Facebook Like
Hotjar Feedback

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TallinnaÜlikool
Ühiskonnateaduste instituut
Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis
Eesti ühiskond ja poliitika
Riho Kirsipuu
2015

Sisukord


1Sissejuhatus 3
2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul 4
2.1 Tööturg ja tööhõive 4
4
2.2 Brutopalk 6
2.3 Vaesus 7
3.Hariduse kättesaadavus ja tase 8
3.1 Tasemevahed 9
3.2 Kättesaadavus 10
4. Kultuuritarbimise erinevused piirkonniti 11
5.Kokkuvõte ja järeldus 13
6.Kasutatud kirjandus 15
7.Lisa 1. Üldhariduskoolid ja päevaõppe klassikomplektid maakonna järgi 17



  • Sissejuhatus


    Selle essee pealkiri on „Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis“. Regionaalne kihistumine on üks sotsiaalse kihistumise alaliike. Sotsiaalne kihistumine on olukord või protsess, mille tulemusena inimesed ei ole võrdsed vaid grupeeruvad hierahiliselt paiknevatesse klassidesse erinevate näitajate alusel.(Aimre, 1995). Regionaalne kihistumine on elukoha järgi ja piirkonniti ebavõrdsuse olukord või protsess.
    Autor analüüsib essees, kui palju erinevad näitajad maal ning linnas elavate inimeste vahel. Ajavahemik on alates 1991 aastast kuni tänapäevani. Ajavahemiku valimisel sai määravaks, et võrreldes 90-ndatega peaks olema olnud teha lihtne muudatusi regionaalse kihistumise parandmisel. Autor võrdleb palju on muutunud selle ajaga ning kas regionaalarengu strateegiad on õnnestunud ka praktikas.
    Uurimus küsimusteks on, et kui palju erineb elu linnades elust maal, kas on toimunud suuri muudatusi viimase ligi 25 aastaga ning kas elukoht on olulise tähtsusega majandusliku turvalisuse seisukohast ?
    Põhjuseks, miks autor selle teema valis on, et Eestis on suureks probleemiks linnastumine ning maa piirkondadest väljaränne . Lisaks on elu jõudnud punkti, kus maal elamine osutub lõpuks kallimaks kui linnades. Autor soovib ka analüüsida, kas regonaalarengu strateegiad on olnud edukad .
    Autor alustab tööturu analüüsiga, millele on ta kõige rohkem rõhku pannud , sest see mõjutab inimese elu ja heaolu kõige enam. Selles osas võrdleb töötasusi ning töötute arvu piirkonniti. Lisab juurde ka nii absoluutse vaesuse kui ka suhtelise vaesuse näitaja. Autor üritab leida põhjuseid, miks on erinevused nii suured.
    Edasi uurib autor hariduse kättesaadavust ning taset Eesti eri paigus . Haridus on tihedalt seotud palkadega ja vaesusega. Autor analüüsib ja võrdleb, kas ja kui palju on maa piirkondades hariduse omandamine raskem kui linna piirkondades.
    Viimaseks uurib autor kultuuri kättesaadavust ning tarbimist nii maa kui linna piirkondades. Kuna kultuur on oluline osa meie elust ning pakub inimestele rahulolu on see inimese heaolu perspektiivist oluline valdkond . Lisaks on kultuuri tarbimine seotud nii töötasude kui ka vaesuse määraga, siis üritab leida ka nende vahel seoseid .

    2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul


    Pärast taasiseseisvumist muutus tööturg Eestis suurel määral. Plaanimajandus asendus turumajandusega , tekkis konkurents ning muutusid ametid ja töökohad , mis olid tulutoovamad ning nendega kaasnevad probleemid, mis pingestasid tööturgu.(Raska ja Raitviir, 2005). Kui nõukogudeajal ametlik tööpuudus ei eksisteerinud ning kõigile oli tagatud mingisugune töökoht, siis 90-ndatel hakkasid rollimängima erinevad tegurid mis tagasid majanduslik turvalisuse. 1990 aastate muutuste keerises osutusid tähtsateks teguriteks ühiskonna hierarhias tõusmise või langemise puhul haridustase, omandatud eriala ja kvalifikatsioon, samuti töövõime ja elukoht.(Saar, 2002). Sel ajal hakkas elu aina rohkem keerlema suuremate linnade ümber. Asutati ettevõtteid ning Eestisse jõudsid maailma tuntud kaubamärgid, mis soovisid kanda kinnitada linnades. Kuna põllumajandus ja metsandus oli nõukogudeajal eestlastele põhitegevuseks, siis nüüd sooviti arendada ka muid valdkondi, et suunata riigi areng rohkem läände. Selle tulemuseks oli see, et maa piirkondadele jäi vähem tähelepanu ning see ei meeldinud paljudele . Maaelu kiratsemise üheks põhjuseks peeti seda, et võimul olevad grupid ei olegi huvitatud, et maal midagi toimuks , ja et põllumajandus annaks toodangut vaid vastupidi, et vahendajad elaksid -need, kes importivad.(Saar, 2002).

    2.1 Tööturg ja tööhõive

    Üldist tööturu olukorda uurides, märkas autor, et ajavahemikus 1989-2003 vähenes tööjõus osalemise määr Eestis ligikaudu 11% ning tööhõive määr 18%. (Raska ja Raitviir, 2005). Hõive langes väga kiiresti just põllumajandussfääris, kus kukkus 15 aastaga 25%-lt 7%-ni, see omakorda põhjustas maal sotsiaalseid probleeme.(Raska ja Raitviir, 2005). Töötuse määra uurides selgus, et kui 90-ndatel oli 15-74 aastaste hulgas rohkem töötuid protsentuaalselt maa-asulates, siis pärast majandus langust aastatuhande vahetuse ajal see dentents muutus.(Tabel 1). Lisaks sellele vähenes ka linnalistes asulates elavate 15-74 aastaste inimeste arv, kuid maa-asulates see isegi kasvas kuni 2009 aastani ning vähenes pärast majanduskriisi.(Tabel 2). Linnaliste asulate all kuuluvad linnad, vallasisesed linnad ja alevid , maa-asulate hulka alevikud ja külad.( Statistikaamet , 2015). Töötuse halvad tagajärjed ilmnevad linnas otsesemalt ja kiiremini kui maal, kuid maal ja väikelinnades on tööpuudus enam levinud.(Raska ja Raitviir, 2005). See tähendab, et linnas on rohkem lühiajalist tööpuudust ning maa piirkondades pikaajalist. Järelikult on maal palju keerulisem leida uut tööd kuna töökohti on vähem ning inimesed on ühel ametikohal pikalt kinni ja nendest ei soovi ettevõtjad loobuda . Linna piirkondades vahetavad inimesed töökohti tihedamini. Nende tabelite põhjal võiks arvata 1999 aasta regionaalarengu strateegia on vilja kandnud ning maa-asulates on elu paranenud , kuigi 2002 aasta rahuloluküsitlused seda ei näidanud. Finantssfääris, ärialal ning ka kultuuri valdkonnas tegutses rohkem end edukate rühma määratlenuid, seevastu põllu- ja metsamajanduses oli väga vähe end tööalaselt edukaks pidanuid.(Saar, 2002). Kui põllu- ja metsamajandus on maalähedased valdkonnad, siis finantssfäär, ärindus , teadus, meedia ja kultuur on pigem seotud suuremate linnadega. Lisaks oli 2003. aastal kolmes maakonnas (Ida-Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa) töötuse määr suurem kui 135% Eesti keskmisest.( Siseministeerium , 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib väike vastuolu ja tekib küsimus, kas inimesed ei taha tunnistada, et nende rahulolu ja toimetulek
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #1 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #2 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #3 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #4 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #5 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #6 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #7 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #8 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #9 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #10 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #11 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #12 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #13 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #14 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #15 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #16 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #17 Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis #18
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rihoandco Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    10
    docx
    Regionaalne kihistumine
    67
    doc
    Ühiskonna konspekt riigieksamiks
    56
    doc
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    49
    docx
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    320
    doc
    Majanduspoliitika



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun