Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Refleksid (2)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Refleksid #1 Refleksid #2 Refleksid #3 Refleksid #4 Refleksid #5 Refleksid #6 Refleksid #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mirjamsyvari Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
ppt

Närvid ja refleksid

Reguleerib meie tahetele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi Juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Juhib tahetele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust Vegetatiivse närvisüsteemi talitus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Kahte tüüpi refleksid: Kaasasündinud ja elu jooksul omandatavad Ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju ja lihtsad refleksid toimuvad ilma peaaju korralduseta Tavapärane refleks Inimese närvisüsteem 9. klassi bioloogia õpik (tekst) Internet (pildid)

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Närvisüsteem, närvid, refleksid

· Selle tegevus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta · Seal eristatakse kahte vastandliku toimega osa Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse Teine on vastupidise toimega, põhjustades rahunemist ja lõõgatumist * refleks ­ organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud · Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar ­ tee, mida mööda erutus kulgeb · Erutust vastuvõtvad (retseptoorsed) närvirakud

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Bioloogia KT närvisüsteem ja refleksid

tingimatuteks refleksideks. NÄRVIRAKK neil on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Närvirakul on kaht tüüpi jätkeid: üks neutriit ja mitu dendriiti. Närvirakkude pikad jätked moodustavad närve. Närvides nimetatakse neid jätkeid ka närvikiudeks. TINGIMATUD JA TINGITUD REFLEKSID tingimatud on need, mis on kaasa sündinud e. Pärilikud refleksid nt. neelamisrefleks,

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Hingamisteed, sisenõrenäärmed, refleksid

Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaju vahend

Bioloogia
thumbnail
8
docx

Aju, närvisüsteem, refleksid

         Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus  ja  juhib  koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd  Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel  ja   reguleerib ainevahetuse kiirust,   organismi   kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust  närvisüsteemis  Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja  fosfori ainevahetust   Neerupealised  – asuvad neerude peal  ja toodavad  adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks,  ohule reageerimiseks   Kõhunääre  –asub  mao  taga ja  ja reguleerib  glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim  hormoon, mida eritab on insulin   Käbikeha ­ asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid  rütme   Sugunäärmed  – mõjutavad soost  sõltuvate tunnuste arengut ja�

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Tingitud ja tingimatud refleksid

Tingitud ja tingimatud refleksid 1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. 2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline

Psühholoogia
thumbnail
1
rtf

Närvid, refleksid ja silm

Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kaitseb eestpoolt läbi

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Peaaju ja refleks

1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4. Närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (motoorsed närvikiud) 5. Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemisrefleks või neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul, näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutuste vilumus. Need refleksid on tingitud refleksid.

Bioloogia



Lisainfo

Esitlus refleksidest, põhiinfo ja joonised. 9. klassi bioloogia.

Meedia

Kommentaarid (2)

arno1994 profiilipilt
arno1994: mitte väga abistav
15:33 01-12-2009
mosow profiilipilt
mosow: suht mõtetu
20:43 03-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun