Mis on refleksid?
Tahtest sõltumata vastus ärritusele.
Kuidas refleksid väljenduvad?
Väljenduvad liigutusena või siseelundite talitluse muutusena
Milliseid reflekse eristatakse?
tingimatud ja tingitud refleksid
Millised on tingimatud refleksid?
Tahtele allumatud ja kaasasündinud. Geneetiliselt päritavad ja sünnihetkeks
välja arenenud
Nimeta mõni tingimatud refleksid.
Näiteks aevastamine, toitumine, neelamine
Kas sugurefleksid on tingitud või tingimatud refleksid?
Tingimatud
Millega on seotud tingitud refleksid?
Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise teel kujunenud ning on seotud
suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega.
Mis on refleksikaar ?
Neutraalne teekond , mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi
toimimist.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kuusikevelyn
Õppematerjali autor
Elektrilised närviimpulssid Sünaps – Neuronitevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele (Elektriline ja keemiline) Närviraku ehitus 2. Närvisüsteemi ehitus ja talitus Närvisüsteemi jagunemine Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesk- ja piirdenärvisüsteem. KESKNÄRVISÜSTEEMI moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. PIIRDENÄRVISÜSTEEMI moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb: SensoorNe närvisüsteem, mille alla kuuluvad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. Somaatiline närvisüsteemi, mille alla kuuluvad kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.
Selle tulemusena suunatakse suurem osa verest soojemasse kehasisemusse. · Lisaks tõmbuvad kokku karvanääpsu juures olevad karvapüstijalalihased, mille tõttu tekib ,,kananahk". Et sooja toota, saadab hüpotaalamus skeletilihastele käskluse külmavärinate tekitamiseks, mis on efektiivne tahtele allumatu moodus glükoosist sooja toota. · Pikaajalisel külmetamisel kasutab organism ka keharasvu. Vastsündinul aga külmavärinaid ei teki- nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, millest on väga palju mitokondreid. · Rasvkude on hea soojus isolaator. TOIDUPÜRAMIID Keskmiselt vajavad: 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal; naised 2000 kcal 14-17 aastased poisid 3000 kcal; mehed 20500 kcal energiat päevas. REFLEKS Jagatakse kaheks. TINGIMATUD TINGITUD Tahtele allumatud kaasasündinud Kogemuste ja õppimise varal kujunenud reaktsioonid
seondumisel avanevad, lastes rakku sisse Na-ioone. Lihasrakus tekib erutus, mis levib mööda rakku ning põhjustab lihasraku kokkutõmbe. Refleksid organismi vastus ärritusele, mis toimivad närvisüsteemi vahendusel tahtest sõltumata ning väljenduvad liigutuse (näpu ära tõmbamine kuumalt asjalt) või siseelundi talituse muutumine. Reflekse jaotatakse tingimatud ja tingitud refleksideks. tingimatud refleksid: tahtele allumatud., kaasasündinud reaktsioonideks, aevastamine ja oksendamine,põie ja pärasoole tühjendamine, imemis- ja neelamisrefleksid. Ühed refleksid kaovad lapseeas (näiteks vastsündinud oskavad kuni kuue kuuni ujuda) ja mõned säilivad terve elu. Tingitud refleksid: õpime kogemuste najal, kuum pliit kõrvetab näppu, Antud refleksid võivad ka aja jooksul kaduda. Refleksikaar on neuraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja
mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis) I toon e. süstoolne toon – tekib süstoli alguses (madal ja kestev) II toon e. diastoolne toon – tekib diastoli alguses (kõrgem ja katkendlik) III toon – vatsakeste seina võnkumine täitumisfaasi alguses IV toon – kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul 8.Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e. süstoolne maht on vere hulk, mida vatsake ühe kontraktsiooni ajal väljutab. See sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Rahulolekus 60-80ml ja kehalise töö ajal 100-140ml. Süda mahutab 250-300ml verd. Kehalise töö ajal süda venib ja võimaldab verd rohkem omistada ja väljutada. Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul
1. Aktsionipotensiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. membraanis olevad kanalid avanevad ja kaltsiumioonid teevad oma töö 3. Ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulanduvad rakumembraaniga kokku. 4. Ülekande aine vabastatakse sünapsilisse pilusse 5. Ioonkanalid, mis on ka retseptorid lasevad rakku sisse naatriumioone. 6. Lihasrakus tekib erutus, mis põhjustab lihasraku kokkutõmbe. 3.4 Refleksid võimaldavad kiirelt reageerida Refleks toimub vastusena ärritusele Tingimatud refleksid Tahtele allumatud Kaasasündinud Kaitserefleksid Kiired Võivad avalduda eri elu perioodidel Tingitud refleksid Õpitud, omandatud elujooksul Muutlikud Võivad kaduda Refleksikaar*- neutraalne teekond, mis kontrollib refleksitoimet. 1. Autonoomsed- mõjutavad siseorganeid 2. Somaatilised- mõjutavad lihaseid Nt põlverefleks 1
täitunudhingamislihastesse peatatakse signaalide saatminelihased lõtvuvadväljahingamine Kemoretseptorid TEE SKEEM Vereringe elundkond ringelundkond Selle moodustavad: 1. Süda nelja osaline (kaks koda ja kaks vatsakest) 2. Veresooned, 3 liiki a)arterid veresooned mis viivad vere südamest eemale b) veenid veresooned, mis toovad vere südamesse c) kapillaarid ehk juussooned need hargnevad kudedes ja läbi nende toimub gaasi ja ainevahetus. Funktsioonid 1. Tagab hapniku, toitainete ja hormoonide transpordi 2. Viib kudedest ära CO2 ja jääkained 3. Tagab pideva ainevahetuse organismis 4. Ühtlustab keha temperatuuri 5. Kannab kaitseüleasannet 1) moodustuvad valgelibled, mis hävitavad haigustekitajaid ja toodavad antikehi 2) vere liistakud tagavad vere hüübimise. Südame töö regulatsioon
· Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioonide värat · Naha elastsus langenud · Kaetud lootevillaga · Nahaalune rasvkude nõrgalt arenenud · Ei suuda säilitada kehatemperatuuri · Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud,
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid