50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
grete k.
Õppematerjali autor
metsade looduslikust mitmekesisusest ja ökoloogiast. Aruandes on kirjeldatud ka inven teerimise metoodikat. Peamise osa sellest välja andest moodustavad vääriselupaikade inventuuri üksikasjalikud ja rikkalikult illustreeritud tulemused vääriselupaikade arv ja paiknemine,vääriselupaikade tüüpide, võtmetunnuste,indikaatorliikide ja elupaigaspetsialistide kirjeldused ja nimistud. Kõik inventuuri käigus leitud vääriselupaigad on kaardistatud ja kantud Eesti atlasesse, mis moodustab aruande teise,ilmselt tähtsaima osa. Meile teadaolevalt jõuab esmakordselt nii põhjalik teave kogu Eesti territooriumil esinevatest vääriselupaikadest avalikkuse ette. Siinkohal lugejale teadmiseks, et aruande peatükid on koostanud eri autorid. Autorid avaldavad tänu organisatsioonidele ja üksikisikutele, kes aitasid vääriselupaikade inventuuri erietappidel projekti edukalt läbiviia.
METSADE KAITSE Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................lk. 3 1. Mis on mets?.....................................................lk. 4 2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5 3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................lk. 9 Kasutatud materjalid..............................................lk. 10 Sissejuhatus Sellest ajast alates, kui inimesest sai meie planeedi valitsev ja edukaim liik, on meie teod põhjustanud keskkonnamuutusi ning mõjutanud loomade elutingimusi. Aastasadade vältel on inimene raiunud maha metsi, hävitanud keskkonda, küttinud loomi, püüdnud kalu, oma tegude tagajärgede üle mõtlemata. Kuid tänapäeva
9. Millise(te) puistu(te) pindala on pidevalt vähenenud viimase 50 a. jooksul? Mõtle, mis võib olla selle põhjuseks? Vastus: mänd 10.Lisa iga puuliigi juurde, millises tüübirühmas esineb teda enamuspuuliigina kõige enam. Haab – laanemets, Kuusk – laanemets, Kask – soovikumets, Sanglepp – soovikumets, Hall lepp – salumets, Mänd – palumets. Test 4 Vääriselupaigad 1. Kas väide on tõene või väär? Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Vastus: tõene 2. Tähista vääriselupaigale omased tunnused: a) Ajutine oja, b) Allikate ümbrus, c) Erivanuselisus esimeses rindes, d) Järsk jõekallas, e) Tunnusliikide esinemine, f) Õõnsustega puude esinemine, g) Põlengujäljed puudel 3
Domineerivateks puudeks on sookask ja harilik mänd, lisaks kasvab seal veel sanglepp, haab, kuusk. Põõsarindest esineb harilik paakspuu, pajud, kadakas ja lodjapuu. Puhmarinne kas üldse puuduv või võib esineda vaid mätastel. Rohurindes on esindatud peamiselt kõrrelised + harilik tarn, sinihelmikas ja jäneskastik. Kes elavad soostuvates metsades? Soostuvad metsad on ühed olulised vääriselupaigad mitmetele ohustatud liikidele. Sinihelmika kasvukohatüüp- siberi võhumõõk (sooniidul), Lääne-,Lõuna-Eesti Taimed: Harilik luuderohi, alpi võipätakas Seened: harilik kitsesamblik, Loomad: kobras, rohukonn, rästik, pasknäär, põhjavint,
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
2001. 2000-2001 aasta raiemaht oli üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. 2002. 2001-2002 oli raiemaht üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtust. Lõppes Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku (EMKAV) projekt, mille käigus planeeriti kaitse alla võtta ligikaudu 37 000 ha Eesti metsi. Lõppes ka Vääriselupaikade inventeerimise projekt, mille käigus leitud vääriselupaigad moodustasid Eesti tulundusmetsast ca 1%. Võeti vastu Eesti Metsanduse Arengukava, kus sätestati puuliigiti optimaalsed raiemahud ja samuti seati eesmärgiks võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsadest. Asutati Erametsaliit. 2003. 2002-2003 aasta raiemaht oli üle 9 miljoni tihumeetri, kuuse raie ületas metsanduse arengukavas määratletud mahtu. 2004. 2003-2004 raiehooajal raiuti alla 7 miljoni tihumeetri, kuuse raie oli langenud allapoole
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade.............................................................................
1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik ee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid