Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Referaat "Ökoloogiline jalajälg" (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimida kui loodus meie ümber nutab?
  • Kuidas nad selle saavutavad?
  • Kuidas nad aga saavad suuremaid annetusi?
  • Mis ometi motiveerib inimesi selliseid asju välja mõtlema?
Vasakule Paremale
Referaat-Ökoloogiline jalajälg #1 Referaat-Ökoloogiline jalajälg #2 Referaat-Ökoloogiline jalajälg #3 Referaat-Ökoloogiline jalajälg #4 Referaat-Ökoloogiline jalajälg #5 Referaat-Ökoloogiline jalajälg #6 Referaat-Ökoloogiline jalajälg #7 Referaat-Ökoloogiline jalajälg #8 Referaat-Ökoloogiline jalajälg #9 Referaat-Ökoloogiline jalajälg #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor koortk Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
odt

Inimese ökoloogine jalajälg

………………………….18 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… ……………….20 2 Inimese ökoloogiline jalajälg Sissejuhatus Eesseisvas töös ma räägin, mis on ökoloogiline jalajälg, selle erinevatest tüüpidest ning sellest, millised ökoloogilised jäljed inimesed on jätnud ning Eesti ökoloogilisest jalajäljest. 3 Inimese ökoloogiline jälg 1.Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga umbes 7,9 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil

Ökoloogia
thumbnail
13
pdf

Referaat "Suur Järvistu"

Suur Järvistu Referaat aines „Üldine okeanograafia ja limnoloogia” NSO8021 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: professor Urmas Lips Tallinn, 2016 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus................................................................................................. 4 1.1. Geograafiline asukoht ......................................................................................................... 4 1.2. Batümeetria .......................................................................................................................... 5 1.3. Päritolu ................................................................................................................................. 5 1.4. Kliima

Maateadused
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Logistika alused
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest. Eestis oli 2005. aasta alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna. Sellist linnade pidurdamatut kasvu nimetatakse urbanisatsiooniks. Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos ­ mõistus + sphaira ­ kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 ­ 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna

Tehnoökoloogia
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. 24 Rahvusvaheline Valuutafond peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste

Geograafia



Lisainfo

Referaat aines "Uurimustööde alused"

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun