50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SillyNelly
Õppematerjali autor
roomamast. Enne söömist soovitati tigusid lisatoiduga nuumata. Eelistatakse suuremaid tigusid. Söödavaid tigusid on maailmas veidi üle saja liigi, kuid olulist kaubanduslikku tähtsust on vaid mõnekümnel. Inimene näeb toidulaual parema meelega suuremaid tigusid: neid on lihtsam puhastada ja pärast seda jääb midagi ka allaneelamiseks. Maailmas kõige populaarsemad söödavad kojakandjad ongi harilik viinamäetigu (Helix pomatia) ja kare viinamäetigu (H. aspersa). Harilikul viinamäeteol kui ammu tuntud delikatessil on palju nimesid: prantslased kutsuvad teda hellitavalt suureks valgeks (gros blanc) või Burgundia teoks, ta on tuntud ka kui Rooma tigu, kuutigu või õunatigu. Viinamäeteo koda on kuni viie (isegi seitsme) sentimeetri kõrgune ja ühe looma kaal ulatub 30 grammini. Lõunapoolsetes maades õigustab kõnealune liik igati oma nime, sest ta toitub peamiselt viinapuuväätidest ja -võrsetest
Limuste mõnede klasside esindajatel on mitmes suhtes väga suur tähtsus. Näiteks paljud karbid on filtreeriva toitumisviisiga. Sellega puhastavad nad veekogu vett hõljeainetest. Karbid ning mõned teod ja peajalgsed on põhiliseks toidukomponendiks töönduslikult tähtsatele kaladele, lindudele ja mereimetajatele. Nende klasside esindajad olid toiduks ürginimestele ja mõned neist (näiteks auster, rannakarp, korvkarp, kammkarp, viinamäetigu, kaheksahaarmelised peajalgsed jt.) on säilitanud selle tähtsuse meie päevani. Karpide ja tigude kojad on pärlmutri tooraineks ja mõned karpidest tekitavad pärleid. Limustel on suur tähtsus ka juhtkivististena. 2 Limused on küllaltki laialt levinud selgrootute loomade rühm, nad elavad nii maismaal kui ka veekogudes. Kokku on neid rohkem kui 120 000 liiki. Kõige levinumad limuste klassid on teod, karbid ja peajalgsed. Tigudele ja karpidele on iseloomulik koda
2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1) Kiritigu e. Arianta arbustorum 2) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis 8.Viinamäeteo tõid Eestisse munkad eesmärgiga paastuaja toiduks. 9. Ilma kojata tigusid nimetatakse nälkjateks 10. Nimeta Eestis elavaid kojata tigusid 1) põldnälkjas e
8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30. Limuste üldiseloomustus Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk mantel, mille eritisest moodustubki koda. Koja alumises osas on avamus ehk koja suue, millest sirutub välja jalg ning kombitsatega pea. Teo liikumist soodustavad limanäärmed, mis eritavad lima, et tigu talda kokku tõmmates lihtsamini liikuda saaks. Kõhu all asuva jala tõttu nimetatakse neid kõhtjalgseteks. Nälkijad on kojata teod.
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasu
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb,
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu
Tegutsevad hämaras, päeval on peidus. Talveks poevad teod maa sisse või lehtede alla, ja on tardunud olekus kuni kevadeni. Enamasti taimtoidulised, kuid võivad ka loom- ja segatoidulised olla. Tigudel on hõõrel (imepisikesed riivilaadsed kitiinhambakesed) Nälkjad on teod, kellel pole koda, nende keha katab vaid paks limakiht. Enamus veetigusid hingavad lõpustega.Maismaatigu hingab kopsuga. Eestis elavaid tigusid: • harilik viinamäetigu viinamäeteol on hele jalg • Kiritigu , Kiriteol on tume jalg • suur seatigu on Eesti suurim, ligi 20 cm nälkjas. • Pahalane sisserändaja hispaania teetigu (punakat värvi) , teeb kahju meie köögivilja põldudel. Nende levitamist tuleks vältida. Tulnud sisse lillepottide jmt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid