Gümnaasiumile II 2000) 4 1. Seene ehitus ja elutegevus 1.1. Ehitus Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Need mikroskoopilised torjuated rakud võivad soodsates kasvutingimustes harunedes moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. (Biloogia Gümnaasiumile II 2000, Biloogia Gümnaasiumile I 2002) Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on polüsahhariidide hulka kuuluv kitiin. 1.2. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel
Antsla Gümnaasium PLATON referaat 12 B Klass ...... Juhendaja: Antsla 2010 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Elulugu 4 Õpetused: Ideedeõpetus 5 Õpetus hingest 6 Õpetus riigist 8 Kunstikäsitlus 10 Kokkuvõte 11 SISSEJUHATUS Minu referaat on kirjutatud tuntud filosoofi Platoni kohta. Ma ei saa just öelda, et ma oleksin ise sellest inimest tahtnud kirjutada aga kuna see oli koolitöö pidin ma selle tegema. Selles referaadis saate te tundma Plaatoni elulugu ja tema vaateid maailmast. Samuti loodan ma ennast arendada seda referaati tehes ja ka natuke teisi valgustada sellel teemal. Toredat lugemist! ELULUGU Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastates
Häädemeeste Keskkool MUNA Referaat Juhendaja: Häädemeeste 2006 Sisukord: · Sissejuhatus · Kanamuna toiteväärtus · Muna ehitus · Munade säilitamine · Muna kvaliteet · Munatoidud · Kasutatud kirjandus · Lisad Sissejuhatus Hea lugeja. Selles referaadis saate teada kõike munast. Milliseid toite saab munast teha, milline on kanamuna toiteväärtus, muna ehitus, munade säilitamine ja kõike sellist põnevat. Peale selle on seal ka kasutatud kirjandus, kus saab lugeda, milliseid raamatuid või interneti aadresse on kasutatud ja ka lisad, kus on igasuguseid jooniseid! Head lugemist! Kanamuna toiteväärtus 12% valku 12% rasva 1% mineraalaineid 0,5 süsivesikuid 74% vett Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98% Muna ehitus Koor Muna väliskiht- katab muna sisemust, koosneb suuremas osas kaltsiumkarbo
SISSEJUHATUS Tutvustan riiki, mis on esimene neegrite vabariik maailmas. See riik asub Ameerikas, Kariibi meres, Kuubast ida pool Haiti saare (, mis on Antillide suuruselt teine saar) läänepoolsel kolmandikul. See on Haiti Vabariik. Ta jagab saart idanaabri Dominikaani Vabariigiga, millega tal on väga vähe ühist. Haiti on endine Prantsusmaa koloonia, mis kuulutas end iseseisvaks teisena Ameerika maadest (esimene oli USA). Haiti on läänepoolkera vaeseim maa, mille ajalugu on tumestanud poliitiline vägivald ja diktatuurid. Riik on ülerahvastatud ja maa on suuremalt osalt väheviljakas. Elanikkonna kultuurilised jooned on Aafrikas ja Prantsusmaal. 3 ÜLDANDMED Ametlik nimetus: Haiti Vabariik Pealinn: Port-au-Prince Riigihümn: La Dessalinienne Pindala: 27 751 km´2 Riigikeeled: prantsuse ja haiti Rahvaarv: 9 833 000 (2009). Aastal 2008 oli rahvaarv 9 446 000 Rahvas
Mereannid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................................3 Auster...................................................................................................................................................3 KARBID...............................................................................................................................................3 Teod.................................................................................................................................................4 Peajalgsed.............................................................................................................................................5 Kaheksajalg ...................................................................................................................................5 Seepia................................
Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 212 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 13 cm paks ja 47 cm pikk. Eosed on erekollased, ellipsoidsed, mõõtmetega 8,5×5 m. Toores seen on kibeda maitse ja erilise lõhnaga, mis teeb sellest väga ussikindla seene: ussitanud kukeseeni kohtab üliharva. Oletatavasti sisaldub kukeseenes tugeva toimega putukamürki, mis on inimesele ohutu. Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt.
nimetataksegi pilvetükkideks või pilvepalaks. Uus-Meremaal elavad maoorid seostavad samuti seeni müristamisega. Maoori keeles tähendab whatitiri müristamist, kuid Whatitiri on ka maooride esiema nimi. Tema poeg (või ka pojapoeg Tawhiki) on seotud välguga, mis lööb ta kaenlaaukudest. Tutae tähendab väljaheidet. Müristamise ajal vaimud pasandavad ja väljaheide, mis maa peale lendab, on tutae whatitiri, ümarakujuline seen, mis kiiresti kasvab. Tadzhikkidel on uskumus, mille kohaselt hakkab müristama siis, kui jumalus Mama (Vanaema) raputab oma aluspükse, millest pudenevad maapinnale täid ning neist tärkavad seened. Türgi rahvastel esineb uskumus, et seened tekivad vana kasuka maharaputamisest. Kashmiiris tuntakse teatud söödavat seent nimega hedur, henda, mida arvatakse tärkavat pärast müristamist. Teatavaid seeni ei minda Kashmiris enne müristamist korjamagi
Tunnused. Kübar 3-10 cm, rebukollane, mõnikord kahvatukollane, algul kergelt kumer, hiljem lehtrikujuline, paksult lihakas, alusküljelt kaetud eoslehekesetaoliste tugevate voltidega; jalg kollane aluselt ahenev; seeneliha kahvatukollane, iseloomuliku tugeva puuviljalõhnaga, toorelt kibeda maitsega Kasvukoht: igasugustes metsades, arvukamalt männi-segametsades Esinemisaeg: juunist novembrini Tavaline kõikjal Eestis, kohati massiline. Harilik kukeseen on üks neid söögiseeni, mida iga seeneline eksimatult ära tunneb. Metsas leida ei ole aga teda igakord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Kui aga üks kukeseen leitud, tasub tema ümbert hoolikalt otsida, sest tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Vaid püsivalt vihmaste sügisilmadega kerkivad kukeseente kollased lehtrid sambla kohale ja torkavad juba kaugelt silma. Harilik kukeseen on alati kuulunud nende seente hul
Kõik kommentaarid