Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Villem Reiman Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Elulugu (9.III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta EÜS-i põhikirjale alla kirjutanud kaheksa asutajaliikme hulgas, 1884 osales seltsi suure sini- must-valge lipu pidulikul pühitsemisel Otepääl, 1886 oli seltsi esimees. Ülikooli päevil algas Villem Reimani ajakirjanduslik tegevus. Tema esimesed artiklid ilmusid K.A. Hermanni
........lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi
Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud. Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II maailmasõjas, kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm". Jakob Hurt 22. juuli 1839 13. Jaanuar 1907 oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepääl ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli
Kunderit. Carl Robert Jakobsonil ja tema ajalehel "SAKALA" oli väga suur populaarsus.Carl Robert Jakobsonil oli oma ajalehe idee juba 1870. aastate alguses. Aastal 1871 esitas ta taotluse ajalehe "Edasi" välja andmiseks Tallinnas, vastust aga ei tulnud ega tulnud. Vahepeal oli ta veel jõudnud esitada mitmeid taotlusi ajalehe välja andmiseks, kuid need kõik lükati tagasi. Siiski muutus olukord omakeelsete ajalehtede välja andmiseks soodsamaks ja 1877. aastal esitatud taotlus välja anda Viljandis ajalehte "Sakala"rahuldati. Arvatakse siiski, et paljuski tänu Johann Köleri headele suhetele see õnnestus. 1878. Aasta märtsis ilmus esimene "Sakala", sellega algas C. R. Jakobsoni elus üks pingelisemaid ajajärke. "Sakala" kajastas otseselt talurahva elu ja tegemisi ja teavitas teise nende probleemidest. Selline tegevus ei meeldinud aga absoluutselt sakslastest mõisnikele ja nende eestvõtmisel algatati Carl Robert Jakobsoni ja tema ajalehe vastu mitmeid kohtuprotsesse
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20
peakoosolekuid, kus arutati Eesti elu päevakajalisi küsimusi, st nim seda ka esimeseks Eesti parlamendiks. Abikomiteed korraldasid kontserte, näitemänge, näitusi, millest saadud tulu läks kooli heaks. 3. Eesti Kirjameeste Selts (1872-1893) Tartus-arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist. EKS-i otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele. 4. Seltsid- esimesed eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus. Suur selts oli veel kaubalaevaselts ,,Linda" Tallinnas. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid Vene hiidriik oli sisemiselt ebakindel. Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist
eestlaste teadvusse müüdi, mille järgi muistne vabadus oli valguseaeg, pimedus algas ristirüütlite sissetungiga ning koidu kuma hakkas paistam alles Aleksander I troonileasumisega. II ,,Võitlemised Eesti vaimupõllul" käsitles mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid III ,,Nõia-usk ja nõia-protsessid" - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. ,,Sakala" - luba lehte teha oli taotlenud juba 1868, aga esimene number ilmus 11. märtsil 1878 Viljandis. ,,Sakalas" ilmusid rahvusliku liikumise põhilisi probleeme analüüsivad ja ülesandeid püstitavad käsitlused, mis nõudsid feodaalsuhete lõplikku kaotamist, seisuste võrdustamist, ühtse Eesti kubermangu moodustamist, kohtureformi jm.. Jakobson pidas väga oluliseks talude päriseksostmist, eestikeelsete koolide asutamist ja vabastamist kiriku eestkoste alt, taotles võimalikult kõrgemat haridust tütarlastelegi. ,,Eesti Postimehes" ilmunud haridus
1890. aastal liitus J. Tõnisson eesti korporatsiooni ,,Fraternitas Viliensis" asutajatega. Tegemist oli äärmiselt olulise sammuga, sest ilmselt just selle organisatsiooni kaudu sattus Tõnisson kontakti tollase rahvusluse kohapealse liidri V. Reimaniga. Selle mehe mõju Tõnissoni arengule oli tõepoolest otsustava tähendusega. Just Reimanilt omandas noor Tõnisson oma maailmavaate ja võitlustaktika, tänu Reimani protezeerimisele tõusis ta rahvusliku liikumise etteotsa. Reiman oli Tõnissoni jaoks kogu tema avaliku tegevuse vältel ainsaks autoriteediks. Laiemale avalikkusele sai Tõnisson tuntuks 1892. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi venestustegelastelt ülevõtmise ümber puhkenud võitlustes. Samal perioodil astus ta ka K.A. Hermanni ,,Postimehe" kaastööliseks, kuni 1892. aastal ta ametlikult ,,Postimehe" abitoimetajaks kutsuti. Tõnissoni tulek tõi ,,Postimehesse" uut värsket indu ning võitlusvaimu, mida venestuse surve all ägaval rahval hädasti vaja oli
Ärkamisaja kaks juhti: Jakobson ja Hurt. Hurt nägi rahva järjeparandamist haridusega (pigem balitsakslus). Jakobson pidas oluliseks majanduse ergutamist ning leidis liitlaseks Venemaa (oli Baltisaksasuse vastane). Ameerika kodusõjaga seoses paranes eestlaste elujärg (lina kasvatamine ameerikasse). Talusid hakati massiliselt võlgu ostma ning tekkis talupoegade kiht. Hakati panustama järglaste haridusele. Hurt: Eesti Kirjameeste Selts, eestikeelne kool. Tema hilisemad järgijad olid Villem Reiman ja J. Tõnisson "Postimees". Pages Peterubri. - aatemehed. Jakobson: Eesti Põllumeeste Selts. Ajaleht "Sakala" 1878. Tabas äkiline surm. Tema hilisem järgija oli ning Päts "Teataja". Ärkamisaeg muutus järsult 80-ndatel. Hurt oli pagenud, Jakobson surnud, samuti sureb 1886 Koidula. Venemaal tehti atentaat Sass II-le ning võimule tulnud Sass IV polnud enam nii vabameelne -> 80-90 toimus venestamine. Hääbus rahvuslik ärkamine,
Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg Daniel (1807), kelle sünnitamisel K. J. Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Kristjan Jaak Petersoni elutee ja elutöö uurijad - Villem Reiman, Gustav Suits, Mart Lepik, Mart Mäger - on püüdnud selgitada Lätis sündinud, kasvanud ja valdavalt elanud noormehe huvitumist eesti kultuurist. Peamiste mõjuteguritena nimetatakse kodu, kooli ja filosoofiat. Varakult emata jäänud Kristjan Jaak Peterson ema keelest vaimustuda ei osanud. Isa jutud Kikka talust ja Eesti looduse ilust äratasid hoopis huvi isa maa vastu. Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks
koolmeistrite vallandamine -1889.a Tartu I Kroonu algkool, juhatajaks Mart Reinik -Aleksandrikool avati venekeelsena -1839.a venestati TÜ Jurjevi nimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud -Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes -A.Grenztein Olevik -1870.a loeti "Kalevipoega" EÜS -1884.a lipu pühitsemine -Villem Reiman karskusseltside tegevus -1888.a rahvaluule suurkogumine J.Hurt "Vana Kannel" -1891.a esimene Eesti päevaleht Postimees K.A.Hermann
religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu -- puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Sealjuures vallandati puudulikule vene keele oskusele viidates enamik eestlastest kooliõpetajatest, kellel oli kandev osa rahvuslikus ärkamises. Kooliõpetuse muukeelseks muutmine andis tagasilöögi eestlaste haridustasemele: kui 1886. aastal oskas Eestist võetud nekrutitest lugeda 98%, siis 1901. aastal vaid 80%. Vene keel muudeti asjaajamiskeeleks ka riigi- ja omavalitsusasutustes ning kohtutes -- pea kõik sakslastest ja eestlastest ametnikud asendati enamasti umbkeelsete venelastega. Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud mitmeid
pooldaja. suhtumine sakslastesse: pigem halvasti, ta rõhutas Eesti keele õppimist ,,Meie maal" kuid otsest vastast temast polnud. panus liikumisse: rahvaluule kogumine, UUE KIRJAVIISI KASUTUSELE VÕTT, pidas peokõne. August Kitzberg kirjanik ja vallakirjutaja Ado Grenzstein rahvuslikus liikumises osalenud venestuse pooldaja, Karl August Hermann ainus rahvusliku vaimu ärkvel hoidja, Postimehe toimetaja, kultuurilise edendamise õhutamine, Villem Reiman venestuse vastu võitleja, Kolga-Jaanis kirikuõpetaja, karskusliikumise edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija Friedrich Georg Magnus von Berg talvekindla ,,Sangaste" kartulisordi aretaja . Fr. Krull metallitehase omanik Fr. Wiegandi masinatehase omanik Heinrich Koppel, Villem Reiman , Oskar Kallas 3 meest kes ostsid revolutsiooni ajal ära ,,Postimehe" ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni
Schultz oli ettenägelik maapoliitik, alanud Vene keskvõimu pealetungis eriõiguste toetaja, ei tohi anda initsiatiivi käest. Reguleerida talurahva õiguseid, omavoli piirata. Põhjalik Liivimaa ajalookirjutuse katse 1773. Alates esimesest Saksa kaupmeeste saabumisest, sakslaste Aussidlungist 1158 kuni Vene riigi osaks saamiseni 1710. Rootsi aja lõpu kirjeldus, taunib keskvõimu katseid siinset olukorda muuta. Heinrich von Jannau (1753-1821) Laiuse pastor ja ajaloolane. Sündis Viljandis mõisavalitseja pojana (vanemad Böömimaalt) ja õppis Riia Toomkoolis, kus ka Herder õpetas. Schlötzeri tugev feodaalkriitiline mõju talle. Göttingenis mõjutas Liivimaale elama tulnud sakslaseid. Jannau on pärit Göttingenist, tulnud tagasi abipastoriks Põlvas. Pärast Tartumaa praost. Liivimaa konsistooriumi protsessir. Jannau terava kriitika sulega. Aadlitegelaste vastu. 1781 ,,Sitten und Zeit, ein Memorial an Lief- und Estlands Väter", noomib aadleid, et talurahva kõlblust ega
2005). Jakob Hurt suunas seltsi liikmeid rahvaluulet koguma. Seal arendati ka rahvuslikku ideoloogiat. Seltsi toetuspunkt asus Tartu- ja Võrumaal. (S.Õispuu 1992) 1870. aastal loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mis oli haritlastele üks tähtsaimaks kooskäimiskohaks. Seltsi keeleks oli eesi keel, mis oli tolle aja jaoks küllaltki haruldane. (õpik) Selles seltsis pühitseti ka 1884. aastal Otepääl sisse sini-must-valge lipp. Selles esindas tähtsaimat osa V.Reiman (1861-1917). Reiman pööras suurt tähelepany rahva eneseteadvuse ning tegevusjulgestuse arendamisele ning selle tõttu algatas ta ka koos A.Grenzsteiniga massiliselt karskusseltse. (S.Õispuu 1992) 3.1.5.Suurmärgukiri 1881. aastal esitas C.R.Jakobson saadikutele allakirjutamiseks nn. Suurmärgukirja. Seal olid kokku võetud ajalehe "Sakala" nõudmised, milleks olid üldjoontes eestlastele laiemate õiguste tagamine. Saadikud kirjutasid märgukirjale alla ning see anti üle keskvõimule.
Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu.Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J
Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning
Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas
eestlased sakslaste võimu all, koidu aeg- eestlased saavad sakslaste võimu alt vabaks ja see pidi toimuma vene keisrikotka kaitsva tiiva all. Ta nägi venelastest liitlast võitlemaks baltisaksa ülemvõimu vastu. Oma isamaakõnega on ta andud vale käsitluse Eesti ajaloost (pärisorjuse pikkus). Ta andis välja ka erinevaid kooliõpikuid, need olid populaarsed. Kuna kaotas avaldamisvõimaluse Eesti Postimehes, siis hakkas taotlema oma ajalehe tegemist. 1878 sai loa- Viljandis hakkas ilmuma ajaleht Sakala. See oli radikaalsem, kokkuleplust baltisakslastega ei pooldanud. Ka Hurt avaldas esialgu oma artikleid Sakalas, kuid peatselt läksid nad konflikti, see tekkis seoses usuga. Hurt kritiseeris oma artiklites nii kirikuõpetajaid kui ka luteri usku. See, et luteri usku kritiseeriti oli Jakobsonile vastuvõtmatu, sest ta oli kirikuõpetaja. Hurt solvus, lõpuks läks Peterburi. Kuigi Hurt ja Jakobson olid ühe asja eest
Aleksandrikool avati venekeelsena 1893. aastal venestati Tartu Ülikool jurjevinimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes A.Grenzstein ,,Olevik" 1870. aastal loeti ,,Kalevipoega" EÜS 1884. aastal sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.aastal rahvaluule suurkogumine J.Hurt, ,,Vana kannel" 1891. aastal I Eesti päevaleht ,,Postimees" K.A.Herman
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis, k
· 1889 Tartu esimene kroonualgkool (Mart Reinik) · Aleksandrikool avati venekeelsena · 1893.a venestati Tartu Ülikool Jerjevi nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud. · Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuramäe nunnaklooster. Eesti ühiskond venestamise tingimustes: · A. Grenzstein ,,Olevik" · 1870.a loeti ,,Kalevipoega" EÜS (Eesti Üliõpilas Selts) · 1884.a lipu pühitsemine (5.juuni) · Villem Reiman Kolga-Jaani kirikuõpetaja, karskusseltside tegevus. · 1888.a rahvaluule suurkogumine J. Hurt ,,Vana Kannel" · 1891.a esimene eesti päevaleht ,,Postimees" K. A. Hermann.
Loomulikult tegeleti ka väga aktiivselt õigeusu levitamisega. EESTI ÜHISKOND VENESTUSAJAL Eestis jagunesid kohalikud kahte leeri: venestuse pooldajad ja vastased. Kuulsaim pooldaja oli Ado Grenzstein, kes oma ajalehes "Olevik" püüdis rahvale venestusepoliitikat seletada. Väga tuliselt võitles venestuse vastu Karl August Hermann, kes toimetas "Postimeest". Ta püüdis oma artiklitega üleval hoida eestimeelsust. Eestluse poolt võitleja oli veel Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reiman. 1883. aastal alustas Tartus tööd Hugu Treffneri Eragümnaasium, mis oli tähtsaks hüppelavaks Tartu Ülikooli püüdlevatele Eesti noormeestele. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 1888. aastal kuulutas Jakob Hurt välja Eesti rahvaluule kogumise. EESTI ÜHISKONDLIK-POLIITILINE ELU 20. SAJANDI ALGUSES UUS SAJAND 20. sajandi alguse Eesti oli hoopis midagi muud kui sajand varem. Nüüd oli talupojad
· 1893 Tartu ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks ja õppetöö läks üle vene keelele · hakati levitama õigeusku · eesti kultuurielule oli venestamine rängaks hoobiks · 1880ndate lõpus hakkas venestamist toetama rahvusliku liikumise osaleja Ado Grenzstein · 1891 - ,,Postimees" esimene eestikeelne päevaleht · rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides · 1888 Hurt korraldas rahvaluule kogumise aktsiooni · venestuse vastu hakkas võitlema Villem Reiman, kes pani aluse ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele · EÜS eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises
· Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber
liikumises etendasid mitmesugused seltsid, mis asutati baltisaksa ja Soome seltside eeskujul kogu maal; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (1870) ja korraldas 1869 baltisaksa laulupidude eeskujul Eesti esimese üldlaulupeo; selles osales üle 800 laulja ja mängija ning seal käis kuni 12 000 pealtvaatajat. Esimesed Eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus (1870), Viljandis (1871) ja Võrus (1874); 1900. aastal oli neid üle 40. Kõige arvukam oli ülemaaline kirjanduslik-kultuuriline org. Eesti Kirjameeste Selts (EKS, 1872–93 Tartus), kuhu kuulus 1882 üle 1100 liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1870 pandi alus esimesele eesti üliõpilasorganisatsioonile, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V
Asjaajamiskeeleks vene keel kogu ametnikkond vahetati välja venelasteks Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine Aleksandrikool avati venekeelsena 1893 venestati Tartu Ülikool Jurjevi-nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuramäe nunnaklooster 3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a.: Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks Villem Reiman - edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Eesti Üliõpilaste Selts kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks, 1884 pühitseti EÜS- i lipuks sinimustvalge lipp, loeti ,,Kalevipoega" Jakob Hurda üleskutse 1888 rahvaluule kogumiseks 4) Venestusreformide tulemused:
liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised Üliõpilased, töölised Problee-mid Eesti ühiskon- · Arendada rahvuslikku eneseteadvust · Esikohal majanduslik ja poliitiline võitlus · Nõuti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele
Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvali
Talurahvakohtud kihelkondades kaotati, maakondadesse komissarid. 1887.aastal kehtestati vene keel õppekeeleks, 1893 ka Tartu Ülikool. Toimus õigeusu levitamine. Karl August Hermanni toimetuses ilmus ,,Eesti Postimees", mis oli ainus rahvuslikku vaimu üleval hoidev asi. 1883 avati Tartus Hugo Treffneri eragümnaasium. Eestlust püüti jätkata kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega ning osaleti ka J.Hurda rahvaluule kogumises. Eesotsas Villem Reiman Kolga-Jaani kirkuõpetaja. 1870.aastal loodiEesti Üliõpilaste Selts, 1884.aastal õnnistati nende sini-must-valge lipp Otepää kirikus. Püsima jäi ka külakogukondlik elukorraldus. VÕIB-OLLA KA VAJALIK Talurahva omavalitsuse ülesanded: 1) vaeste hoolekanne; 2) kohtuvõim; 3) koormiste nõudmine. Mõisniku roll kinnitas ametnikud ametisse, politseivõim, järelvalve õigus magasivilja üle. Talurahva rahutused:
Kuningas jäi poiste lugemis- ja laulmisoskustega rahule ning lubas kooli ja eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid seminari tegevus lakkas 1688. a, kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres. Kuid oma 4 tegutsemisaasta jooksul said seminarist hariduse 160 poissi, kellest paljud asutasid hiljem ka koolid. 1688. aastal oli Eesti alal juba 46 eestikeelset köstri-, mõisa- või kihelkonnakooli (üldse oli tollal 41 kihelkonda). 1.2. XIX sajandi algus XIX sajandi alguseks oli matemaatika omandanud kindla koha kooli õppekavas. 1795. a ilmunud O.W. Masingu lugemise raamatus oli ilmunud ka 2 lk matemaatilist teksti (ühel lehel numbrite lugemine, teisel 1x1). Esimene eestikeelne matemaatikaõpik ilmus 1806. a. Selleks oli Peter Heinrich von Frey Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Selles raamatus on 7 peatükki: 1) numeratsioon, numbrite lugemine ja kirjutamine 2) 4 arropiddamisse viisi eelseletus 3) adition ehk kokkuarvamine 4) substraktion ehk mahaarvamine
koolmeistrite vallandamine, sest nad ei osanud vene keelt · Aleksandrikool avati vene keeles (kuigi eestlased kogusid raha, et seda eestikeelsena avada saaks) · 1893. a venestati TÜ Jurjevi-nimeline (1030.a oli Tartu nimeks Jurjev); venekeelne õpe lahkusid baltisakslastest õppejõud · Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster 3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a. · 1870. loeti ,,Kalevipoega" Eesti Üliõpilaste Seltsis · 1884. a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus · Villem Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, Hurt ,,Vana Kannel" · 1891. a esimene päevaleht Postimees, Hermann 4) Venestusreformide tulemused · Vene keele oskuse vajalikkus asjaajamiskeelena · Nõrgestas baltisakslaste võimu · Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust
Etniline asuala. Piirkonda/asuala sidusid ka majanduslikud küljed. Kaubad ja inimesed hakkasid liikuma suuremalt. See seob mingisuguse piirkonna tervikuks. Tekkis selline asi nagu emakeelne kommunikatsiooni võrk. EESTI AJALOOKIRJUTUS 19 sajandi lõpul hakati uurima rahvuslikku liikumist, tekkis huvi ärkamisaja vastu. Võib eristada kahte lähenemisviisi. 1.rahvuslik idealistlik. Põhiväide, mitte olud ei kujunda inimest vaid inimesed olusid. Heinrich Rosenthal. Villem Reiman. Anton Jürgenstein. ,, Rosentahl ei olnud üldse arst, tähendab ta ei olnud üldse ajaloolane, ta oli arst" : D Teine, väidab, et on sotsiaalsed muutused, mis kutsusid esile rahvuslikud muutused. Mihkel Martna. PROFESSIONAALNE AJALOOTEADUS. Hans Kruus. ,,Eesti küsimus" tartu 2005. Friedebert Tuglas ,,Eesti kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus" tartu 1932
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
