50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
swiidi
Õppematerjali autor
............5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juunil 1858 toimus Mahtra mõisa õuel kokkupõrge teivaste ja hangudega relvastatud 700-800 talumehe ja püssidega viiekümne soldati ning paari ohvitseri vahel. Talumehed sundisid soldatid põgenema. Mahtra sõjast sai eestlaste vabadusarmastuse sümbol juba kaasajal, mille tähendust kasvatas veelgi rahvuslik ärkamisaeg
peksuga ning kuus tükki saadeti ka Siberisse sunnitööle. Sellegipoolest üritasid paljud ka järgnevatel aastatel välja rännata. 2.1845. a algas massiline usuvahetusliikumine -1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus,.ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks. -1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad. Usku vahetas: Saaremaal 30%, Lõuna-Eestis 17% 4.1858. a Mahtra sõda. Peale maa päriseksostmise seadusi uued talurahvarahutused, neist suurim: Mahtra mõisas 2. (14. ukj) juunil 1858 toimunud ülestõus oli 1858. a Põhja-Eesti talurahvarahutuste keskne sündmus. Ärevus kasvas juba kevadel seoses 1856. a talurahvaseaduse väljakuulutamisega, mis pidi toimuma 20. aprillil piduliku jumalateenistusega kõigis kirikuis, kuid asendati seaduse vallatalitajatele kätteandmisega kihelkonnakohtuis. Maad võtsid umbusk ja
Sõit mahtrasse Kui mehed tulid mõisast tagasi, rääkimast uue paruniga, olevat uus parun sama juttu nagu vanagi rääkinud, kuigi natukene sõbralikumalt. Mehed olid pettunud. Õhtul kui Päärn koju läks, siis kutsus Uustoa Jüri Päärna kaasa Mahtrasse, tema sugulase juurde. Nii nad läksidki sinna. Kui nad Ants Tertsiuse (Jüri sugulase) ukse juurde jõudsid ja selle avasid, nägid nad, et seal toimub koosolek. Teemaks oli sealgi uus seadus. Mahtra meestele olevat pakutud raha töö eest, kui kohus nad õigeks mõistab. Kuna oli juba hilja, siis jäid Päärn ja Jüri Antsu juurde ööseks. Teenija oli neile põrandale asemed teinud. Hommikul läksid nad tagasi Juuru. Nende imestuseks oli seal rohkesti rahvast, ,,köstripühast" hoolimata. Ka seal räägiti uuest seadusest. Ka isegi kõige selgem pea ei oleks saanud midagi aru mis on õige, sest kõigil olid seal omad arvamised
Sõit mahtrasse Kui mehed tulid mõisast tagasi, rääkimast uue paruniga, olevat uus parun sama juttu nagu vanagi rääkinud, kuigi natukene sõbralikumalt. Mehed olid pettunud. Õhtul kui Päärn koju läks, siis kutsus Uustoa Jüri Päärna kaasa Mahtrasse, tema sugulase juurde. Nii nad läksidki sinna. Kui nad Ants Tertsiuse (Jüri sugulase) ukse juurde jõudsid ja selle avasid, nägid nad, et seal toimub koosolek. Teemaks oli sealgi uus seadus. Mahtra meestele olevat pakutud raha töö eest, kui kohus nad õigeks mõistab. Kuna oli juba hilja, siis jäid Päärn ja Jüri Antsu juurde ööseks. Teenija oli neile põrandale asemed teinud. Hommikul läksid nad tagasi Juuru. Nende imestuseks oli seal rohkesti rahvast, ,,köstripühast" hoolimata. Ka seal räägiti uuest seadusest. Ka isegi kõige selgem pea ei oleks saanud midagi aru mis on õige, sest kõigil olid seal omad arvamised
- Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleeritud aadlid omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM EDUARD VILDE AASTATEL 1900-1917 Referaat Koostaja: Elise Õunapuu Juhendaja: Õp. Arvis Kiristaja 10 A klass Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... lk 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... lk 3
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÄRISORJUSE SÜVENEMINE JA KAOTAMINE Referaat Tallinn 2016 SISUKORD: 1. BALTI ERIKORD.................................................................................................... 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802
Tartu Ülikool Õigusteadkond Tallinnas Eraõiguse instituut Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis Referaat Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid