50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaisa Tiits
Õppematerjali autor
Tartu Mart Reiniku gümnaasium EESTI KÄRPLASED Referaat bioloogiast Maria Kaare, 7. klass Juhendaja õp. Lauri Mällo Tartu, 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Kärp lk 4 Nirk lk 5 Mink ja naarits lk 6 Tuhkur lk 8 Metsnugis ja kivinugis lk 9 Saarmas lk11
Väga headel aastatel võib olla kaks pesakonda. Mink on samuti aasta läbi seotud urgudega, mida vajab varjeks. Vaenlasteks saarmas ja rebane. Tüvepikkus: 45 cm; kaal 0,5 - 2 kg Üksikjälg: sarnaneb tuhkru omale www.jahindusinfo.ee Kärp e suurnirk, (ka hermeliin) ja nirk (ei ole jahiulukid) on mõlemad meie kohalikud liigid. Suvekarvas ülalpool pruunid, kõhupoolelt kollakasvalged, talvekarvas mõlemad valged. Kärp on suurem kui nirk, kuid üksikisenditel looduses on suuruse alusel tihti raske vahet teha. Heaks tunnuseks on saba värvus: nirgil on see vastavuses suve- ja talvekarva värvusega, kuid kärbi saba on alati (nii suvel kui ka talvel) musta otsaga. Üksikeluviisiga, valdavalt öise aktiivsusega loomad. Head ronijad ja urgudes-käikudes liikujad (kütivad niiviisi närilisi kärpi on isegi kodustatud näriliste tõrjeks kodudes.
hiired, roomajad, konnad, teised mutid. Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu koguaeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180% mis teeb aastas -37kg. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. Mutt sigib kord aastas - jooksuaeg on tavaliselt aprillist maini (tiine 40 päeva). Pesakamber on 12-25cm läbimõõduga umb. 10-70 cm sügavusel. 2-7 poega. Vaenlased on rebane, kärplased, viud, kakud, metssiga. KARIHIIRLASED (Sorex) - eristatakse vahehammaste järgi. Suurim on mets-karihiir, väikseim on väike- karihiir. Vahepealne on laane-karihiir. Vesimutt (Neumys fodiens) on karihiirte perekonnas suurim ning tal on ujumiseks kohanenud pikem karvakiil sabal ning tagajalgade tagaküljel. Vahehambaid on tal 4. Toituvad peamiselt putukatest ja nende vastsetest, selgrootutest. Kiire ainevahetusega ja suure toidutarbega. Kiirelt
· Enne mingi sissetoomist Euroopasse oli Euroopa naarits laialt levinud kogu Euroopas, v.a Inglismaa ja Skandinaavia (vasak pilt) · Praegu leidub ta üksikute salkadena Euroopas · Võibolla on veel säilinud suuremalt LääneVenemaal (parem pilt) Fakte · Väljasuremisohus · Tema tüvepikkus on 32 43 cm · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Tiinus kestab 4246 päeva · Kuulub seltsi kiskjalised · Sugukonda kärplased Teisi kärplasi Kärp (Mustela erminae) Nirk (Mustela nivalis) Solongoi (Mustela altaica) Kolonok (Mustela sibirica) Mink (Mustela vison) Tuhkur (Mustela putorios) Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/loomad · "Loomade elu" 7. osa "Imetajad"
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Ragne Regina Pesti NIRK Referaat Juhendaja: Anu Martinson Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Joonistus: Kristi Jaanus Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda!
Loeb ka karvastiku ühtlus (10%). Laka võimsus (5%). 2) Ilves pikkus sabaotsani, kuhu korrutatakse otsa esikäppade vaheline pikkus ja käppade pikkus, summa jagatakse 200-ga. 5% - karvkatte tiheduse eest, 5% - karvkatte täpilsisus, 3% - kõrvatuttide eest, 2% - vurrude eest, 10% - põskhabe ees Seltsid: Närilised Rodentia, Jäneselised Lagomorpha, Kiskjalised Carnivoria, Sõralised Artiodactyla Sugukonnad: hiirlased Muridae, jäneslased Leporidae, kärplased Mustelidae, karulased Ursidae, koerlased Canidae, kaslased Felidae, sigalased Suidae, Hirvlased - Cervidae Närilised: Ondatra (Ondatra zibethicus) Selts: närilised Sugukond: hiirlased Välimus: sarnaneb kopraga. 0,9-1,3 kg. Saba on paljas, kaetud vaid väheste hõredate karvadega ja lapik ainult teistpidi kui kopra saba. Tagajala varvaste vahel on vähearenenud ujulestad. Karvkate punakaspruun, esineb ka heledamaid ja hästi tumedaid nn musti ondatraid
Euroopa naarits Mustela lutreola Gerli Liloson Rühmitamine Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Kärplased Mustelidae Perekond:Naarits Mustela Liik:Euroopa naarits Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Elupaik Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõ
Saarmas Nimetus Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra) Eesti keele nimetus (Saarmas) Rahvapäraseid nimesid (Udras) Looma kirjeldus Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm Kehamass 8...15 kg Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-Euroopa ja Põhja-Ame
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid