Tallinna
Polütehnikum
Referaat
Soojendus
Markus Murulauk
MM-16
Tallinn 2016
Sissejuhatus
Soojendust
on vaja, et vältida vigastusi ja ettevalmistada lihased ning
liigesed treeninguga kaasnevale pingutusele. Soojendus kiirendab
ainevahetust, mis aitab lihastel paremini kohaneda järgneva
intensiivse harjutusega. Lihastesse transporditava hapniku hulk
suureneb ja soojad liigesed liiguvad takistusvabamalt ning väheneb
pinge kõõlustele.
Soojendus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
alati samamoodi toimivat taastumisaega. Kõik stressiallikad mõjutavad keha kohanemisvõimet. Seda ei mõjuta ainult sporditreening, vaid toitumine, uni, vaimne stress jm. Sporditreeningu kõige olulisem põhimõte on tõenäoliselt progressiivne ülekoormus, mis tähendab lihtsalt regulaarselt suurema hulga töö tegemist. Kui kehal ei ole regulaarset ja piisavat koormust, ei ole tal põhjust areneda. Treeningueelse soojenduse vajalikkus Soojendus on spetsiaalselt valitud harjutuste ja protsetuuride kompleks, mis teostatakse organismi täisväärtusliku ettevalmistuse eesmärgil planeeritavaks tegevuseks, aga ka vahetult pärast töö põhiosa teostamist, et kindlustada organismi efektiivne üleminek kõrge funktsionaalse aktiivsuse seisundist puhkeseisundisse. Soojenduse ülesanne seisneb selles, et keha ja aju ette valmistada treeninguks.
Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 1. Soojenduse liigid Soojendus koosneb kolmest eri etappist. 1.1 Üldine soojendus Üldine soojendus tagab organismi töövõimekuse tõstmise. Töösse tuleks kaasata vähemalt kolmandik lihastest, et soodsalt mõjutada vereringe talitust. Üldise soojenduse käigus intensiivistub vereringe, tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Selle käigus muutuvad lihased elastsemaks ning väheneb vigastuste võimalus
Paljud säärelihasest tingitud vigastused tekivad ületreeningust, ülevenitusest või raskel maastikul jooksmisest. Sellele vigastusele võib kaasa aidata magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus. Kui keegi on sattunud ületreenituse ohvriks, siis tuleks kahandada treeningute arvu ja kilomeetreid ning oleks vaja vältida rasket maastikku ning vähendada treeningute mahtu. (http://www.liigume.ee) Vigastus võib tekkida ülevenitamisest. Kui see on juhtunud, siis tuleb venitusharjutused nii soojenduse kui ka lõdvestuse juures asendada pooletunnise jalutuskäiguga.Magama minneks teha vigastatud kohale niiske soe kompress see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi (http://www.liigume.ee) Achilleuse kõõlus Achilleuse kõõlus on kõige võimsam ja suurem kõõlus kehas. Need koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest,mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Üleval kahe säärelihase küljes kinni olev Achilleuse
Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega v
jooksmisest. On täheldatud, et magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus võib sellele vigastusele kaasa aidata. Kui oled sattunud ületreenituse ohvriks, kahanda treeningute arvu ja kilometraazi ning väldi treeninguid raskel maastikul. Iga kahe treeningpäeva järel peaks olema üks puhkepäev. Vastav vigastus võib tekkida ka ülevenitamisest. Kui see nii on juhtunud, siis tuleb venitusharjutused nii soojenduse kui ka lõdvestuse juures asendada pooletunnise jalutuskäiguga. Ööseks tee säärele niiske soe kompress - see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi. Edasiste analoogsete probleemide vältimiseks osta endale tugeva kannakapiga ja kõrge talla kesktoestusega jooksusussid. Kui Sa aga tunned ennast neid kandes ebamugavalt, peaksid konsulteerima ortopeediga, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse. Achilleuse kõõluse põletik
terviseprobleemidele. See on põhjuseks, miks aeroobika tervikuna on aastatega muutunud turvalisemaks, eesmärgipärasemaks ja mitmekesisemaks oma stiilide rohkusega. Seega on aeroobikatreeningu ülesandeks pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalist tegevust, mis arendaks töövõimet ja kindlustaks organismi harmoonilise arengu, st aitaks saavutada head kehalist vormi. Olla heas kehalises vormis tähendab sageli erinevaid eesmärke. Ühtedele on hea vorm tugeva tervise ja hea enesetunde avalduseks, teistele märk mõnest tervisehäirest jagusaamise kohta, kolmandale saavutusvõime järjepidev tõus jne. Heas kehalises vormis inimene suudab paremini teostada oma eesmärke, elab täisverelisemat elu ning tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame,
puhkepausid magneesiumivarude taastumist ei taga. See taastub aeglaselt, seetõttu langevad nii sportlik vorm kui ka treenitus. Magneesiumivaegusel esinevad lihaskrambid (alla 0,75mmooli/l) ja lihasvärin peamiselt jalgades. Head magneesiumiallikad on kakaopulber, mandlid, täisteratooted. Vajadus on 300- 350mg, sportlastel 500-800mg päevas. Vajalik annus oleneb kehakaalust ja treeningu intensiivsusest. Soovitav doos oleks 5mg kehakaalu kg kohta. Magneesiumi imendumist organismis takistavad samaaegne kaltsiumi või piimatoodete võtmine ning vitamiinid A, E ja K. Imendumist parandavad vitamiinid D ja B6. Magneesiumivaegus võib esineda suure energiakuluga spordialadel, kus toit on küll energiarikas, aga sisaldab vähe mineraale ja vitamiine. Samuti tuleb magneesiumile suurt tähelepanu pöörata kaalukategooriatega spordialadel, eriti viimastel võistluseelsetel päevadel seoses kehakaalu vähendamisega. Kaltsium
vähemosavatele sõudjatele. Madal iste teeb paadi tasakaalu suhtes kindlamaks. Lühike aeru sisemine õlg võimaldab kätele aeru suhtes ristiasendi, kui viimane on paadiga risti. Kiire üleminek ilma peatuseta tõmbe lõpus kere tagumises asendis kindlustab paadi ühtlase kiiruse. Vaadates viimase aja sõudmisvõistlusi, peab tõdema, et pole ühtset sõudetehnikat, mille kohta võiks öelda, et see on ideaalne ja sobib kõigile sõudjaile. On kindlad põhitõed, mida jälgivad kõik. Peamine on ikkagi, kuidas aer liigub ja kuidas maksimaalselt sportlane saab oma jõudu aeru taha rakendada. Iga tehnika ikkagi kohandub sportlase järgi, sportlane aga treenib oma võimeid vastavalt tehnika omapärale. Põhitõed on kõigil aga samad. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et 80% tõmbele rakendatavast jõust saadakse jalalihaste kaudu ning 20% kere ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid