Referaat kõrbest (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kõrbetaimed ja –loomad

Sissejuhatus

Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. 

Kõrbed

Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. 
Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. 
Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km².
Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta , kivisüsi, raud, vask, kuld . Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. 
Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut.

Taimed

Datlipalm

Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. 
Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. Varjus meeldib lesida ka tuntud kõrbeloomadel – kaamelitel. Palmi juured on sügaval liivas , et vett kätte saada. 
Palmi viljad datlid on söödavad toorelt. Need on kõrbeelanike põhitoiduks. Datlid sisaldavad kuni 70% suhkrut. Neid on hea säilitada, need ei rikne. 
Datlipalm on igati kasulik. Tema lehtedest punutakse kübaraid, onnide katuseid,korve ja jalamatte, palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid, datlimahlast tehakse karastusjooki. Kõrbe elanikud kaitsevad oma elutaime. Sahara oaasides kasvab üle 10 milj. palmi. 

Harjashein

Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga . On ka luidete peal väiksemaid tutikesi. Kuid tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla. aga selle vastu on harjashein tegelikult valmis.
Vastu pidada suudab ta tänu võimele kasvatada liiva all olles lisajuured. Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest.
Ka täiesti liiva alla sattudes tuleb harjashein toime. Ta ootab liivast vabanemist või kasvatab uued varred. 
Harjashein on kasuks kõrbeelanikele. Ta hoiab kinni liiva ja nii saavad elanike kodud kauem püsida. Harjasheina juured asuvad kolmes kihis, et vett ja toitu hankida. Esimene kiht ulatub maapinnani, teine vettpidava kihini ja kolmas 20-25 m sügavusele. Kuna tal on nii palju juuri, hoiab ta väga palju liiva kinni. 

Kaktus

Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril
On olemas väga erineva suurusega kaktuseid. Osad võivad olla puude suurused, osad väikesed. Ka kujult on nad väga erinevad. Mõned on palli kujulised, mõned küünlajalad. Leidub turrisokkalisi, pehmeid, piklikke, sambakujulisi. Neid on nii palju erinevaid, et võibki nimetama jääda.
Kaktusi tuntakse nii palju, et osad ütlevad, et neid on 1500 erinevat liiki, osad aga peavad õigeks arvu 2800. Kaktuseid on maa peal väga palju neid isegi kogutakse ja aretatakse. Mõnel on kodus juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. 
Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks , nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. 
Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. 
Et vett paremini  hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad . Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. 
Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna.
Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt. Ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Saguaaro varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. 
Osad lapikud kaktused sätivad oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid võimalikult vähe tabaks. Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. 

Kõrbetarn

Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Referaat kõrbest #1 Referaat kõrbest #2 Referaat kõrbest #3 Referaat kõrbest #4 Referaat kõrbest #5 Referaat kõrbest #6 Referaat kõrbest #7 Referaat kõrbest #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heino Pärn Õppematerjali autor

Lisainfo

Kõrbetaimed ja –loomad
Datlipalm, Harjashein, Kaktus, Kõrbetarn, Saksauul, Tapp, Velvitšia, aaloe, Kõrbelaev, Fennek, Skorpion, Sisalikud, Habeagaam, Kraeagaam, Moolok, Ogasaba, Kilpkonn, Kõrbemaod, Sarvikrästik, Kobra, Lõgismadu, Rähn, Meesipelgad, Soolavähikesed, Keksik, Labidjalgkonn, Prussakaherilane,


datlipalm , harjashein , kaktus , kõrbetarn , saksauul , tapp , velvit?ia , aaloe , kõrbelaev , fennek , skorpion , sisalikud , habeagaam , kraeagaam , moolok , ogasaba , kilpkonn , kõrbemaod , sarvikrästik , kobra , lõgismadu , rähn , meesipelgad , soolavähikesed , keksik , labidjalgkonn , prussakaherilane

Mõisted

Sisukord

Teemad

  • Tapp
  • oomad

Kommentaarid (2)

L1ssu profiilipilt
Lisette Luik: Väga hea, tänan ! :)
17:27 03-02-2011
sly101 profiilipilt
argo sulu: väga hea materjal
23:14 25-06-2010


Sarnased materjalid

10
docx
Kõrb ja nende tekkimine
10
doc
Referaat - Kõrb
5
odt
Referaat - kõrbestumine
17
doc
Austraalia parasvöötme kõrb
5
doc
Referaat parasvöötest
4
wps
Referaat Preeria
15
docx
REFERAAT MEXICO
21
doc
Referaat Uus-meremaast





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !