Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Referaat Vana-Rooma kohta (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Vana- Rooma




Vana- Rooma referaat.














Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal . Ainult tänapäeva Põhja-Itaalia--
Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid
omavahel tihedalt.
Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo- eurooplased . Itaalia rahvad sattusid juba üsna varakult Vaheme keskosa ning ka lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuusimõju alla. Apenniini poolsaare kesk- ja lõunaosas elasid itaallased , Kesk-Itaalias elas üks itaallaste haru – latiinid . Itaalia lõunaosas oli palju kreeklaste kolooniaid, kreeklased tõid endaga kaasa linnriikliku elukorralduse, tähestiku, suulise pärandi, usundi, mütoloogia ja aristokraatliku elulaadi.
Apenniini poolsaare loodeosas elasid etruskid (seni tundmatut päritolu rahvas) selle üle vaidlesid õpetlased juba vanalajal , Ühed väitsid, et nad olid rännanud sisse Väike-Aasiast, teised aga pidasid neid Itaalia põliselanikeks. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed , suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Ekruskite ehituskunsti matkisid ning imetlesid hilisemad roomlased . Ekruskid puutusid tihedalt kokku foiniiklaste kui ka kreeklastega, seega on neil mõlemate kultuurilisi tulenevaid jooni. Etruskid uskusid surmajärgsesse ellu, seda tõestavad ülikute hauakambrid , millele oldi joonistatud elurõõmsaid nind koguni ihalduseväärseid pilte, mis viitavad sellele, et elu pärast surma arvati olevat õnnelik ning selline mida iga üks juba ootab. Ka ennustamine oli neil kujunenud omamoodi teaduseks. Hoolimata kõigest pole siiani mõistetud etruskite tekste , mistõttu on meile jäänud arusaamatuks nende etruskikeelsed tekstid mille põhjal võiks saada informatsiooni. Ekruskite hiilgeaeg jääb siiski 7.-6. Sajandisse eKr. Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linn-riiki, mille esindajad kogunesid vahepeal suurde ühispühamusse arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega.
Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad . 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats – foorum, künkal asus kindlus .
Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus , sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema , linna rajades läksid omavahel tülli, Romulus tappis Remuse ja linna rajas Romulus. Pärimuse järgi oli Romulus Rooma esimene kuningas.
Kokku valitsest teineteise järel 7 erinevat kuningat, viimased kolm neist olid etruskid.
Kujunenud asula hakkas kiiresti arenema, seda soodustas soodne asukoht maismaa- ja veeteede ristumiskohal.
Esialgu oli Rooma linnriik , mida valitsesid kuningad.
Linnriik hakkas laienema, vallutades naaberalasid Apenniini poolsaarel. Roomlased alistasid gallid Põhja-Itaalias, samniidid, Lõuna-Itaalias asuvad kreeklaste linnad. Kreeka kuningas Pyrrhos aitas Itaalias elavaid rahvuskaaslasi võitluses Rooma riigiga ja saavutas väga raske võidu Rooma üle. “Veel üks selline võit ja ma olen hukkunud !”, olevat Pyrrhos öelnud. Sellest sündmusest on pärit väljend Pyrrhose võit, mis tähendab võitu, mis on võrdne kaotusega. Rooma vallutused jätkusid ja 3. sajandiks eKr oli Rooma suutnud vallutada kogu Itaalia. Seejärel sai Rooma vastaseks Kartaago – Põhja-Aafrikas paiknev foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik. 3.-2.sajandini eKr pidas Rooma Kartaagoga 3 Puunia sõda (roomlased nimetasid
kartaagolasi puunlasteks, sellest ka Puunia sõdade nimetus).
I Puunia sõja tulemusena loobus Kartaago osast oma valdustest.
II Puunia sõja ajal ründas Kartaago väepealik Hannibal Itaaliat , liikudes oma vägedega Põhja-Aafrikast Hispaania ja Gallia kaudu üle Alpide . Hannibali rünnak “selja tagant”, samuti tema vägedes olevad sõjaelevandid tekitasid roomlastes õudu, Hannibal võitis roomlasi Cannae lahingus, kuid sellele järgnesid kaotused. Kartaago kaotas oma laevastiku ja valdused väljaspool Aafrikat, kuid jäi Roomale ohtlikuks vaenlaseks edaspidigi.
III Puunia sõjas vallutas Rooma Kartaago lõplikult, pealinn Kartaago hävitati, maapind linna kohal künti üles ja sinna külvati soola.
Vallutused jätkusid. 2.saj. eKr vallutas Rooma Makedoonia ja Kreeka ning Väike- Aasia . Alistati Vahemere idakallas, Egiptus , Lääne-Euroopa kuni Briti saarteni ning Põhja-Aafrika. Vallutused kestsid kuni 117.aastani, mil Rooma alistas Rumeenia ja Armeenia.
Vallutuste tulemusena kujunes kogu Vahemere ümbrust hõlmav hiigelriik. Rooma impeeriumi territooriumi moodustasid tänapäeva Itaalia, Vahemere saared, Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland , Luksemburg , Šveits, osa Saksamaast, Hispaania, Portugal , Austria, Ungari, Sloveenia, Horvaatia , Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia , Montenegro , Albaania, Bulgaaria , Rumeenia, Makedoonia, Kreeka, Türgi, Iraan , Iraak, Gruusia , Armeenia, Aserbaidžaan, Süüria, Liibanon , Iisrael, Jordaania , Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus.
Riigivormilt on Rooma olnud tekkimisest kuni 510.a. eKr linnriik (kuningriik), 510.aastast eKr kuni 30.a. eKr vabariik ja 30.a. eKr kuni 476.aastani keisririik.
Riigikorra muutus oli tingitud Rooma riigi kasvust: suhteliselt väikesele linnriigile oli vabariiklik riigikorraldus sobiv, suurriigile aga enam mitte. Vabariiklik riigikorraldus tugines kahele eeldusele – kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiasjade otsustamisest kas rahvakoosolekul või Senati töös osaledes, samuti pidid kodanikud suutma riigi kaitse eest hoolitseda, seega pidi sõjaväe tuumiku moodustama väeteenistusse tulnud kodanikkond .
Suurriigis ei saanud kõik kodanikud enam vahetult riigiasju mõjutada, riigikaitsega tegelesid sageli mittekodanikud, rahvakoosolekust osavõtjad olid vaesunud isikud, kes riigikaitsele kaasa aidata ei suutnud.
Suurenes väepealike roll, kes pidasid edukaid vallutussõdu ja hakkasid taotlema ainuvõimu riigis. Võimuvõitluses toetusid väepealikud oma palgasõduritele. Palgasõdurid said errumineku korral oma väejuhilt sageli maatükke ja nii tugevnes väepealike võim veelgi. Väepealikud konkureerisid omavahel ja nende vahel puhkesid sõjad – Rooma kodusõjad.
1.sajandil eKr. kerkis Roomas esile 3 võimsat riigi- ja sõjameest – Crassus , Pompeius ja Caesar . Nad moodustasid riigi ühiseks juhtimiseks kolme mehe liidu – triumviraadi.
Crassus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Referaat Vana-Rooma kohta #1 Referaat Vana-Rooma kohta #2 Referaat Vana-Rooma kohta #3 Referaat Vana-Rooma kohta #4 Referaat Vana-Rooma kohta #5 Referaat Vana-Rooma kohta #6 Referaat Vana-Rooma kohta #7 Referaat Vana-Rooma kohta #8 Referaat Vana-Rooma kohta #9 Referaat Vana-Rooma kohta #10 Referaat Vana-Rooma kohta #11 Referaat Vana-Rooma kohta #12 Referaat Vana-Rooma kohta #13 Referaat Vana-Rooma kohta #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ingliselaps Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (1)

johvianneli profiilipilt
johvianneli: Ülevaatlik, põhjalik
18:07 16-09-2013


Sarnased materjalid

14
doc
Vana-Rooma kokkuvõte
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
10
docx
Vana-Rooma kokkuvõte
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
24
pdf
Rooma-vabariik ja keisririik
12
odt
Ajalooreferaat-Vana-Rooma



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun