Vana-Egiptuse 18. dünastia Referaat 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. 18. dünastia 3. Valitsejad 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina teen referaadi 18. dünastiast eelkõige sellepärast, et ma ei suutnud otsustada Tutanhamoni ja Thutmosis III vahel. Avastasin, et mõlemad on 18. dünastiast, nii ma otsustasingi teha 18. dünstiast. 18. Dünastia ajal sai Egiptusest Uus riik ja koos sellega tuli palju muutusi. Oma referaadis uurisin selle dünastia ajal olnud elust ja selle aja valitsejatest. 18. dünastia (1550-1307 eKr) 18. dünastia on arvatavasti tuntuim Vana-Egiptuse dünastia. Selles dünastias valitsesid nt Thutmosis I, II, III, Tutanhamon,
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 MENES(u. 3050-3032 eKr)...................................................................................... 3 HUFU (Cheops, 2589-2566 eKr).............................................................................. 5
näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040eKr-1640eKr Preesterkuningad juhtisid erinevaid riigi piirkondi Tähtsaim jumal Teeba linna jumal Amon (Amon Ra) Vallutused, riik laienes Niiluse teise kärestikuni Rajati kanaleid pinnase kuivatamiseks Teine vaheperiood 1640eKr-1550eKr Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda Uus riik 1550eKr-1070eKr Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks Vaaraod laiendasid Egiptuse piire Egiptusest kujunes suurriik Allutati Süüria ja Palestiina, Hüksoslased tõrjuti maalt välja Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all Vaaraode võim tugevnes
e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses I-st - Ramses XI-ni Amenhotep I-st Amenhotep IV-ni Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni Hatsepsut Ehnaton Horemheb Seti I , Seti II Merneptah Amenmesse Ay Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik)
Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn PerRamses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid VanaEgiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Pildid Hatsepsut Esimene naisvaarao Egiptuses Valitses 14731458 eKr Vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga Lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Juhtis edukat sõjakäiku Nuubiasse Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Pildid Kuningate org
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid
Haapsalu Linna Algkool Kuulsad vaaraod Referaat Töö koostas: Kertu Ojamäe Juhendaja: õp Anne Vaarpuu Haapsalus, november 2008 SISUKORD: 1 Tiitelleht 2 Sisukord 1 3 Sissejuhatus 4 Tutanhamon 5 Thutmosis III 6 Ramses II 7 Hufu 8 Kleoparta VII
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2
ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2. Keskmise riigi periood. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Umbes 2000 aastat eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks. Pealinn viidi Memphisesse, kuid Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks.Tähtsaim jumal sel perioodil oli Amon, keda hakati samastama päikesejumala Ra-ga. Hiljem tuli sellest nimetus Amon-Ra. Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest kaugemale: Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Tähtsamad võimukandjad olid preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasesemeid.
päikesejumal Ra'ks. Vaaraodel polnud eraelu. Terve nende elu koosnes kombetalitustest.Kõik vaarao teod tähendasid midagi. Kõige tavapärasemaid tegevusi nt. kätepesu peeti usukombeks. Kui vaarao juhtus saama mõne haiguse, kasvõi nohu siis oli see kogu kuningriigi jaoks väga kurjakuulutav märk. Terve riik kuulus vaaraole. Vaaraodel oli sadu ametnikke ja nendest eesotsas oli vesiir. Enamasti olid need mehed,aga on ka teada kaks vesiiri. Kõik vaaraod pidid olema abielus kuninglikust soost naistega nii abielluski Thutomis III Hatsepsutiga, kuna kuninglikku verd pidid edasi kandma naised, siis pidid vaaraod sageli abielluma oma õe, poolõe või muu lähedase sugu-lasega. Kuninganna Hatsepsut lasi rajada endale suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Hatsepsuti vaaraoks saamisel, pidi ta loobuma Jumala abikaasa tiitlist koos kõikide kohustustega. Selle tiitli andis ta enda ja Thutmosis II tütrele Neferu-Ra'le
EGIPTUSE HAUAKAMBRID Referaat Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus
10a klass 25.04.10 VanaEgiptuse riigi alguseks loetakse Põhja ja LõunaEgiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a
seiklustest võõrsil ja tagasipöördumisest enne surma Egiptusesse, et saada nõuetekohaselt maetud (palsameerimine). Teeba Egiptuse uus pealinn Uue riigi perioodil. Menes vaarao, kes ühendas Egiptuse ja rajas u 3000. a eKr ühtse Egiptuse riigi. Cheops (Hufu) vaarao, kes lasi Vana riigi perioodil ehitada endale kõige suurema püramiidi Giza kõrbesse. Tutanhamon noorelt surnud vaarao, kelle hauakamber leiti röövlite poolt rüüstamatuna (vt. Tutanhamoni muumia) 1
muuseumis. Selle ligi 50cm.-i kõrguse kuju avastas 6. detsember 1912 ajal väljakaevamisi teostav saksa arheoloog Ludwig Borchardt.Kuju avastati iidsest linnast Akhetaten, kus varemalt teostasid ka välja kaevamisi inglise ja prantsuse arheoloogid. Arvatakse, et kuju oli puuseinal , mille lagunemisel kukkus kuju maha. Siiski on kuju hästi säilinud. Kannatada olid saanud kõrvad ja puudu on vasak silm. Kuna originaalbüst asub Saksamaal on Egiptus mitu korda palunud kuju endale. Palvet pole aga rahuldatud. Büsti autor on Thutmosis, arvatav õukonnaskulptor, ja büst leiti ka Thutmosise töökojast. Büst on tähelepanuväärne näide egiptlaste oskuse kohta näojooni realistlikult kujutada. Kindlustus on väärtuse panud sellele hinnanguliselt 300-400 miljonit eurot. Nefertiti on üks kuulsamaid kunsti aardeid iidse Egiptuse ajast ja peetakse meistriteoseks skulptuuri kunst perioodil.
eKr võitjatena. Vana riigikorraldus sai aga tugevasti lüüa: egiptlased puudusid varem peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIII-XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud
ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba? V: Suured püramiidid- suurtesse püramiididesse on maetud Egiptuse vaaraod. Suured püramiidid on ehitatud liivakivist ja asuvad Gizas. Suuri püramiide on 3 ja suurim neist
Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).
efektiivset põlluharimist. Teid polnud, nende asemel kasutati jõge. Idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad tingisid eraldatuse ning hoidsid sissetungijates (kaitset polnud vaja), kuid samas pidurdasid ka suhtlust välismaaga. Inimene sõltus loodusest (üleujutused). Vaarao- Egiptuse valitseja, jumala asemik maal. Sfinks- suur inimesenäolise magava lõvi moodi kivikuju püramiidide (kiviplokkidest vaaraode hauakamber) kõrval.2500 Giza püramiidid Vaaraod määrasid ametnikke ja preestreid. Ametnikud olid asevalitsejad, preestrid pidasid sidet jumalatega. Enamik egiptlasi olid talupojad. Ei tohtinud ilma ametniku loata elukohta vahetada. Tal oli väike maalapp, mida hariti. Põhiliselt oder. Pärast lõikust tuli pool saagist andamiks anda. Kanalite, püramiidide ehitamine. Käsitöölised tegid neid töid, milleks talupoegadel oskusi polnud (nt kiviraidurid, kullasepad) amet pärandati isalt pojale, seda eluajal muuta ei tohtinud
tugevam. Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem-Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptuse pikas arengus võib eraldada kolm ajajärku (Riiki) valitsenud dünastiate järgi. I ja II dünastia ehk Thinise ajajärk (umbes 3100 - 2800 a. e.Kr.) III dünastiaga algab Vana riik (umbes 2800 - 2300 a. e.Kr.), kus Alam ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks saab Memphis. Sellele järgneb langusperiood- Egiptus killunes uuesti väikesteks riigikesteks ja kultuurielus oli seisak. Uus õitseaeg algab Keskmises riigis (u.2100 - 1800 a. e.Kr), mida valitsesid XI- XIII dünastia. Seejärel tungib Egiptusesse võõras röövrahvas. Segadustele ja rahutustele teeb lõpu Uus- Riik (umbes 1600 1100 a. e.Kr.), riigi pealinnaks saab Teeba. Edasi algab langus, lõpuks vallutavad Egiptuse pärslased, aastal 332 Aleksandr Suur, aastal 30 e.Kr. roomlased.
Vana-Egiptus Vana Egiptus Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf.
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid
24. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Religioon oli polüteislik( palju jumalaid, algul looma-, hiljem inimesetaolised.) Nt. Hathor lehmapäine. Valitsejaks oli vaarao, keda peeti ka jumalaks. Kunsti mõjutas uskumus, et pärast surma võib inimese elu jätkuda. 24. Mis on palsameerimine? Milleks seda tehti? Palsameerimine on keha säilitamine pärast surma, et hing saaks sinna asuda. Palsameerimine oli usuline rituaal. 25. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Kuna see oli tohutu töö ning võttis palju aega ja palju tööjõudu. 25. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad? Cheopsi püramiid Kairo lähedal. Dzoseri püramiid Sakkaras. Horuse püramiid Edfus. 26. Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Sees asuvad käigud, lõksud(hauarüüstajate jaoks), õhukanalid ja hauakambrid. Hauakambrites on vaaraode sarkofaagid. 27. Kuidas kaunistati hauakambreid
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt
misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- re tõenäosusega saab järeldada, et vaarao Amenhotep IV (Ehnaton) oli liiku- mas varatotalitaarse riigivalitsemisviisi poole ja on võimalik, et Ehnatoni eks- periment oli üks varaseimaid teadaolevaid varatotalitaarse riigi loomise kat- seid ajaloos. Märksõnad: Amenhotep IV (Ehnaton), ideoloogia, monoteism, religioon, riigi- võim, Vana-Egiptus, varajane totalitarism Sissejuhatuseks Järgnevalt käsitletakse Vana-Egiptuse nn imperiaalse perioodi ehk Uue riigi
Igal aastal toitsid mägede tulvaveed Niiluse lisajõgesid, mis põhjustas üleujutuse. Jõgi oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Liiv tungi majadesse, riietesse ja krigises hamba all. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg. Ilma jahenes. Puhta vee ja aeglase jooksuga jõest sai kiirevooluline, algul rohekassogase hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti pidusid, koguti vett veehoidlatesse ning tehti ettevalmistusi põllutööks. Kolmas aastaaeg kestis novembrist veebruarini. Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt tuli hoolt kanda niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett. Müüdis Osirisest peegeldusid fantastilisel kujul põhilised põlluharimistsüklid.
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS AJALUGU VANA-EGIPTUS 1.Mõisted Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja Hieroglüüf – Vana-Egiptuse kirjamärk Sfinks – inimese peaga lõvikuju Preester – usuliste kombetalituste läbiviija Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haud Muumia – surnukeha, mida palsameeriti Sarkofaag – Kaunistatud kirst, millesse asetati surnukeha Tempel – Usuliste rituaalide jaoks rajatud hoone. Obelisk – ülalt kitsenev kõrge kivisammas Geomeetria – maamõõduteadus Aritmeetika –arvutamisõpetus’ 2.Egiptuse asend ja loodus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas Niiluse jõe orus . Seal on maailma üks pikem jõgi, mis suubub vahemerre. Mõlemal pool Niilust laiub eluta kõrb, kuid jõe org on viljaks ja sobib hästi põlluharimiseks. 3.Üks Vana – Egiptuse jumal Vt õpikust. 4.Vaaraode tähtsamad tegevused. Menes – 3000 a eKr loob ühtse Egiptuse Ramses II - sõdis Süürias hetiitidega ja sõlmis nendega rahulepingu Thutmosis II �
· Egiptuse ajalised piriid: 1. Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist
Vana-Egiptuse kunst Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul.Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiliuse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. Esialgu tekkisid umbes 40 väikest riiki ehk noomi, mis 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni
Need rabavad kiviehitised olid vaaraode hauakambriteks, pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. Püramiite on kolme kujuga. Astmikpüramiid, kallakpüramiid ja ehtne püramiid. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja omanike nimedega. Need olid pühad paigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Usk. Jumalad ja jumalannad. Egiptuste vaaraod võisid kanda valget Ülem-Egiptuse krooni, punast Alam-Egiptuse krooni, ühendatud Egiptuse topeltkrooni, Osirise atefi krooni või sinist krooni. Vaaraodel olid ka valehabemed. Vaaraodel olid orjad, kes lehvitasid vaaraole ja tema naisele tuult. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ja jumalannadesse. Jumalad ja jumalannad: Ra- kullipeaga päikesejumal. Osiris- surnute, allilma ja ülestõusmise jumal. Horos- pistrikupeaga jumal, keda kehastas vaarao.
Vaarao (egiptuse per-aa 'suur maja') -sellega ei mõeldud kuningalossi, vaid kogu kuningavõimu, mille alla vaarao pidi kõik egiptlased koondama. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teada olevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Neid ümbritses alati pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis erilist krooni, valehabet, kõverataolist valitsuskeppi. Noferete (Tutanhamoni ämm) ja Tutanhamon. Tutanhamoni hauast leiti hulgaliselt kingitusi, mis pärinesid teistest maadest. Sellest võib järeldada, et ta jõudis oma valitsemisajal kaugele. Ta suri kõigest 15 aastasena. Püramiidid (lk 67) Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme
Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu
.........................................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Kolmkümend neli sajandit tagasi iidses Egiptuses elanud ja noorena surnud vaaraod Tutanchamonit polnud mainitud üheski ürikus, ei papüürusrullidel, savi tahvlitel ega raidkirjadega kaetud kividel, mille avastasid ja inimkonna kultuuri hüvanguks desifreerisid ülemöödunud sajandi teadlased Jean Francois, Champolion, Vaarao Tutanhamonist on väga palju räägitud mitmeid aastaid. Valitsejana oli ta tundmatu ning tema valitsemisajast ajalugu eriti ei kõnele. Kuid kuulsust kogus ta palju aastaid pärast oma surma, kui Kuningate Orust leiti tema haud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
