Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Referaat Taani kohta - sarnased materjalid

stus, taanis, llumajandus, nord, telekommunikatsioon, rahvastik, bank, ller, dansk, territoorium, gist, eksport, suuremaid, kalat, pakkuv, norden, hine, kredit, super, masinaehitus, turism, saart, transpordis, rgneb, maanteetransport, kontserni, stusharu, vestas, pension, haldusjaotus, rootslased, kalandus, nimaa, tteid, iksem, telia, danske, lairiba
thumbnail
7
doc

Referaat Jaapani kohta

JAAPAN Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Üldandmed 3 4. Geograafiline asend 4 5. Loodus 4 5.1 Pinnamood 4 5.2 Kliima 4 5.3 Taimed ja loomad 4 6. Rahvastik 5 7. Majandus 5-6 7.1 Põllumajandus ja metsandus 5-6 7.2 Energeetika 6 8. Kokkuvõte 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 2. SISSEJUHATUS Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Referaat - Jaapan

Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Referaat Suurbritannia

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Riigi üldiseloomustus..................................................................................................................4 Riigi arengutase...........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Energiamajandus.........................................................................................................................7 Põllumajandus.............................................................................................................................8 Metsandus...................................................................................................................................9 Tö

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Referaat EESTI RIIK

on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta (vaata geoloogilist läbilõiget). Seetõttu on sama vanusega kivimite lasuvussügavus Lõuna-Eestis suurem kui Põhja-Eestis. Vetevõrk Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete hulk ületab auramise ning järelejäänud vesi (200­300 mm aastas) voolab ära jõgede kaudu. Vesikonniti jaguneb territoorium neljaks: Peipsi järve vesikond 38%, Soome lahe vesikond (v.a Narva jõgi) 21%, Riia laht 32% ja Lääne-Eesti saared 9%. Tähtsaim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik. 7 Rahvastik Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 seisuga 31. detsember 2011. Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv seisuga 31. märts

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referaat hollandist

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...........................................................................5 4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus..................................................................................................5 4.1 Riigi rahvaarv.....................................................................................................................5 4.2 Rahvastiku tihedus..........

Geograafia
61 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat Hollandist

........................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.........................................................................................................3 2.2 Kliima..........................................................................................................3 2.3 Vetevõrk.....................................................................................................3 3. RAHVASTIK.................................................................................................4 4.MAJANDUS...................................................................................................5 4.1 Põllumajandus...........................................................................................5 4.2 Tööstus......................................................................................................5 4.3 Metsamajandus..........................................

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia referaat Tansaania

Haritav maa % 33 Haritav maa % 4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Tansaania astus WTO liikmeks 1. jaanuaril 1995. aastal. WTO on Maailma Kaubandusorganisatsioon. Tansaania kuulub ka OPEC-isse. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Sinna ei kuulu Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. 1962. aastal 10. septembril liitus Tansaania IMF-ga. IMF on rahvusvaheline valuutafond. 4. Rahvastik Tansaania rahvaarv on 31 271 000. Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele ja sadamalinnadesse, sest need kohad on soodsad kaubateede poolest. Nendes kohtades võib rahvastiku tihedus ulatuda isegi kuni 980 in/km 2.Hõredamalt on asustatud need piirkonnad, kus laiuvad mäed. Mõnes sellises kohas on rahvastiku tihedus ainult 9-15 in/km2.

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Referaat - Rootsi

....................................................................lk 4 1.1 Reljeef..............................................................................................................................lk 4 1.2 Kliima...............................................................................................................................lk 4 1.3 Vetevõrk...........................................................................................................................lk 4 2. RAHVASTIK....................................................................................................................lk 5 3. MAJANDUS......................................................................................................................lk 6 3.1 Põllumajandus.................................................................................................................lk 6 3.2 Tööstus.................................................................................................

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Referaat - India

......................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik............................................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis............................................

Geograafia
122 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Põhjalik referaat Prantsusmaa kohta

tootja ja suuruselt teine eksportija maailmas. Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja. Lennundus- ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. (Prantsusmaa majan...,2009) RAHVASTIK Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Prantsusmaa on suuriik. Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 immigrandid. Rahvaarvu kasvu aastaseks määraks 2000-2005 hinnati 0,47%. RAHVASTIKU TIHEDUS Rahvastiku tihedus Prantsusmaal on 110 in/km² (2007). Prantsusmaa rahvastiku tihedus on kõikidest naaberriikidest väiksem. Tihiedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad: Taolise paiknemise põhjused:

Geograafia
209 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referaat Kanadast

elaniku kohta 45 084 USD. Riik üldiselt areneb üpris kiiresti ning majandus üldiselt on väga hea. Vastavalt OECD raportitele on Kanadal G8 riikidest kõige madalam võlaprotsent (25.2%) ning võlg ise on 582.2 miljardit kanada dollarit. Koos ühteistkümne teise riigiga loodi 1949 liit NATO kuhu Kanada ka tänasel päeval kuulub. 1976. aastal liitus Kanada tollasel ajal nimetatud G7'mega. Rahvastik ning linnastumine Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897 ning 2014 aastal on umbkaudu 35,344,962 inimest. Kanadas on mehi ja naisi üllatavalt võrdne arv kus naissoost isikuid on ainult kolmsada tuhat tükki rohkem. Rahvastikutihedus riigis on 3,4 in/km² Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, soti, iiri, saksa, itaalia ja hiina

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Referaat Lõuna-Korea

Tallinna Lilleküla Gümnaasium Referaat Geograafias LÕUNA-KOREA 24.03.2010 Sisukord: 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus ............................................................................................

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
28
odt

Taani Kuningriik, refereering

(http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 4 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 406-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, suuremad neist Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 5 Pinnamood

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

organisatsioone (sealhulgas FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone (UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.). 21 ÜRO lipp 22 NATO (asutajaliige1949) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr L'Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 2004­2009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer. NATO liikmesriigid on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania, Holland, Island, Itaalia,

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Taani - referaat

B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus.....................................................................................5 1.4 Riigikord..........................................................................................5 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...............................................7 2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus............................................................7

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

muudatusi ja lisandeid. ROOTSI VÄIKE RIIGIVAPP. Väiksemat riigivappi kasutab peamiselt Rootsi valitsus ning selle ametid. Nõnda võivad need ametid lisada vapile oma tegevust sümboliseerivaid kujundeid. Seda kasutadakse näiteks kõigil Rootsi politseivormidel. HÜMN. Du gamla, Du fria on Rootsi Kuningriigi hümn. Sõnad on kirjutanud Richard Dybeck 1844. aastal. Hümnina on kasutusel vaid kaks esimest salmi. Du gamla, Du fria, Du fjällhöga nord Du tysta, Du glädjerika sköna! Jag hälsar Dig, vänaste land uppå jord, /: Din sol, Din himmel, Dina ängder gröna.:/ Du tronar på minnen från fornstora dar, då ärat Ditt namn flög över jorden. Jag vet att Du är och Du blir vad du var. /: Ja, jag vill leva jag vill dö i Norden.:/ Jag städs vill dig tjäna mitt älskade land, din trohet till döden vill jag svära. Din rätt, skall jag värna, med håg och med hand, /:din fana, högt den bragderika bära.:/

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Referaat geograafiast: Taani

......................................................... Rahvastik............................................................................................................................... Majandus............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga.

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Taani töötleva tööstuse kohta ja riigi arengutasemem näitajad

nende aluste tootmist. Suurim laevaehitusettevõtte on A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehas, mis on ka Loksa Laevatehase omanik. Sama ettevõte on tänapäeval ka Euroopa suurimate tankerite ainuke valmistaja. Laevaehituse kõrval on Taani arendanud välja unifitseeritud laevaseadmete tootmise. Tähtsamaiks on laevadele diiselmootorite tootmine, milles Taanit võib pidada monopolistiks kogu maailma turul. Täna on iga kolmas maailmamerel liikuv laev kas Taanis toodetud või MAN B ja W DIESEL litsentsi alusel valmistatud diiselmootoriga. AUTOTÖÖSTUS Taanis puudub autotööstus ­ puudub selline tööstusharu, kus toodetaks masstoodanguna autosid. On üksikuid firmasid, mis ehitavad autosid väikestes kogustes. Näiteks Taani firma Zenvo Automotive, millel valmis esimene maailma kiireim superauto - ST1, mida on plaanis valmistada ainult 15 eksemplari. Seega on tulevikus võimalik, et

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Soome

Nokia, Stora Enso Oyj, Fortum Power & Heat Oyj, UPM-Kymmene Corp., Outokumpu Oyj, Kesko Group, Outokumpu Oij, M-Real Oyj, Sampo, Metso Corp., Kone Corp, Metsa Serla Corp., Tamro Oyj, Huhtamaki Van Leer Oyj, Rautaruukki Oyj, Wartsila ex-Metra Oyj, Kemira, Partek, Elcoteq. (2) Erialalised Lennundus: Patria, Söök: Hartwall, Raisio, Transport: Valmet Automotive, Pangandus: Kansallis-Osake-Pankki, Leonia Bank, Sampo, Puidu ja paberi tööstus: Ahlstrom Group, Metsa Serla Corp., Metsaehallitus, M-Real Oyj, Stora Enso Oyj, UPM-Kymmene Corp., Joogid: Baltic Beverages Holdings, Kemikaalid: Kemira, Nokian Tyres Co, Wihura, Ehitus: Asfalttiliitto, Interasfaltti Oy / NCC Roads Oy, Lemminkäinen Oyj, Partek, Rudus Asfaltti Oy, SA-Capital Oy, Skanska Asfaltti Oy, Super Asfaltti Oy, Tieyhtio Nelostie Oy, Valtatie Oy, Jaemüük: Kesko Group, Segakontsern: Amer Group, Oy Rettig Ab,

Geograafia
91 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Suurbritannia referaat

GATT). WTO ei ole GATT-i igusjärglane. WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal reguleerides maailmakaubandust vastavate lepetega, mis maailmakaubandust olulisel määral mjutavad. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon on juriidiline isik ja tal on samasugused privileegid ning puutumatus nagu muudel ÜRO tütarorganisatsioonidel. http://www.nlib.ee/1620?class=document&action=print&print=1§ion=1620 Rahvastik Suurbritannias elab 60, 7 miljonit inimest. Ametlik statistika eristab nn valgeid (Briti saarte ja muud Euroopa päritolu inimesed, keda on umbes 96%) ja mujalt pärinevaid elanikke, peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. 4/5 kogu rahvastikust on inglased, suuremate vähemusrahvaste hulka kuuluvad sotlased (5,2 miljonit), iirlased (1,4 miljonit), alsterlased (1,0 miljonit) uelslased (900 000) ja gaelid (90 000).

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Taani kuningriik

rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. Arengutase Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- 27 st Teeninduse % 69 SKP- st SKP $/in. 23 200 4 Rahvastik Rahvaarv ja rahvaarvu muutused Tegemist on keskmise riigiga kus rahvaarv on 5,368,854. Taani rahvastik kasvab aeglases tempos. Loomulik iive on praktiliselt olematu. Nagu arenenud maadele kohane. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku tihedus on 124,6 elanikku km² kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal ja Suurbritannias. Tihedam asustus on seal kus asuvad tööstus- ja kaubandusorganisatsioonid ning

Geograafia
101 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Norra

4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Hiina rahvavabariik

............................................................................................................10 Talv .........................................................................................................................11 Suvi...........................................................................................................................11 Loodusvarad.............................................................................................................11 Rahvastik..................................................................................................................13 Rahvastiku paiknemine .....................................................................................16 Inimesed...................................................................................................................18 Linnad.....................................................................................................................

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
17
odt

NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS

liitunud OPEC-iga. Rahvusvahelistest firmadest on tuntuimad Jarlsberg ­ juust, Statoil ­ naftakompanii, DnB-pangandus, SAS ­ lennukompanii. 5 Rahvastik Norra rahvaarv on ÜRO andmetel 5 051 275. Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Norra rahvaarvu areng 1734-2012 Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Naiste keskmine eluiga on 83 aastat ja meeste keskmine eluiga on 78 aastat. Püramiid näitab meile, et rahvastik vananeb, lapsi sünnib vähem, kui on keskealisi inimesi. Kõige rohkem on inimesi vanuses 40-44 ning meeste arvukus on suurem kui naiste oma. 2008. aastal sündis Norras 60 500 last. Alates 1973

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Rootsi

Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ...........................................................................

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Soome referaat.

..........................................7 3.2. Soome majanduse tugevad küljed ........................................................................8 3.3. Soome majanduse nõrgad küljed ..........................................................................8 3.4. Soome kuuluvus organisatsioonidesse .................................................................8 3.5. Soome tuntumad rahvusvahelised firmad .............................................................9 4. RAHVASTIK .............................................................................................................10 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus ............................................................10 4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12 5. LINNASTUMINE.......................................................................................................13 5.1

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Saksamaa

frangid, saksid, friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. Saksa Rahva Püha Rooma Keisiririik (843­1806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PORTUGAL

....................................................................................................6 1.3.2. Kliima....................................................................................................................7 1.3.3. Loodusvarad..........................................................................................................7 1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad.........................................7 2. PORTUGALI RAHVASTIK.................................................................................................8 2.1. Rahvaarvu muutumine ja tihedus.....................................................................................8 2.2. Rahvastiku paiknemine ja selle omapära põhjused..........................................................8 2.3. Tööjõu hõive erinevates sektorites...................................................................................9 2.4

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Bulgaaria ülevaade

......................................................................................2 Sisukord......................................................................................................................................3 1. Riigiandmed...................................................................................................................4 2. Geograafiline asend ja kliima.........................................................................................5 3. Rahvastik........................................................................................................................7 4. Majandus........................................................................................................................9 5. Huvitavaid fakte...........................................................................................................11 Kokkuvõte...................................................................................................

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Türgi

Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel

Geograafia
178 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Referaat - Bangladesh (Majandus, keskkond, turism, transport)

tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. · Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. · Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. 5. Rahvastik Bangladeshi rahvaarv ulatub praeguseks üle 160 miljoni inimese. (Bangladeshis on 87% moslemite kõrval 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste). Rahvaarvu poolest on see suurriik, kuna omab pingereas kaheksandat kohta. See teeb umbes 1045 inimest ruutkilomeetri kohta. Bangladeshis pole lastepiirangut nagu Hiinas ja seetõttu on iga naise kohta umbes 3 last. Suur rahvastiku iive 1,9% ning 2050 aastaks ennustatakse rahvaarvu 231 miljoni ringi jõudvat

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) 8 47

Geograafia
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun