Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rahvaarv: 9,441 miljonit inimest Rahvastiku tihedus: ~21 inimest/ km² Riigikeel: rootsi keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuningas Carl XVI Gustaf Valitsusjuht: peaminister Fredrik Reinfeldt Pealinn: Stockholm (843 139 elanikku) Rahaühik: Rootsi kroon, SEK (rootsi k.) Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) ja Öland. Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam
Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000. Farmaatsiatööstus. On teisel kohal oma kasvutempo osas, kuid tänase seisuga annab kõigest 6% ekspordist
77 deaths/1,000 elussündi Rannar Jantson meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sündi Rahvastik: 0-14 aastased: 17.1% 15-64 aastased: 65.5% 65 aastased ja vanemad: 17.4% Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Rannar Jantson Tähtsamad linnad - Stockholm - Göteborg - Uppsala - Kiruna - Sundsyall - Örebro - Kalmar - Linköping - Jönköping Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood
Riigi üldiseloomustus. Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood
sündimus 10.36 sündi/1,000 inimesest suremus 10.36 surma/1,000 inimesest väikelaste suremus: kokku 2.77 deaths/1,000 elussündi meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sündi Rahvastik: 014 aastased: 17.1% 1564 aastased: 65.5% 65 aastased ja vanemad: 17.4% Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Tähtsamad linnad Stockholm Göteborg Uppsala Kiruna Sundsyall Örebro Kalmar Linköping Jönköping Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood
........................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus..................................................................................................
Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro · Linnastumine: 84% · Sündimus: 12 · Suremus: 11. · Eksportkaubad: masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter. Stockholm Rootsi Lipp Rootsi kaart Rootsi vapp Rootsi arengutaseme üldiseloomustus ja võrdlus Eestiga
ROOTSI Referaat Juhendaja: 2 RIIGI ÜLDANDMED Riigi hümn: Du gamla, Du fria Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964km2 Riigikeel: Rootsi keel Rahvaarv: 9 234 309 (2008) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Iseseisvus: 6. juuni 1523 Euroopa liiduga ühinemise aasta: 1995 SKT: 285,1 miljardit USD (2006) SKT elaniku kohta: 31 600 USD Rahaühik: rootsi kroon (SEK) Usk: luterlus
· Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp Ametlik keel rootsi (de facto) Pealinn Stockholm Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Pindala 449 964 km² Rahvaarv (2006) 9,060,430 Rahvastiku tihedus 20,1 in/km² Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud
Praakel 2007) Väga palju aastaid oli metallitööstus nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. (Eesti Suursaatkond 2005) Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. (Ü. Praakel 2007) Kanada ja Soome järel on Rootsi üks tähtsamaid metstööstustoodete eksportijaid maailmas. Kuna sektor on eriti tehnoloogia-intensiivne, siis on toimunud mitmeid ühinemisi.(Eesti Suursaatkond 2005) Rootsi toodab paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.(Ü. Praakel
................................... 14 14. TRANSPORT ................................................................................................. 15 15. TURISM ......................................................................................................... 16 16. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................... 18 ÜLDANDMED Pindala 449 964 km² Rahvaarv Üle 9 miljoni (2007) Pealinn: Stockholm Elanike arv 1 269 100 (2007) Stockholmis Keel Rootsi keel Rahaühik kroon Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP.
peamised Rootsi Statistikaamet ning USA Central Intelligence Agency, World Factbook. Alustatud on üldisemate andmetega ning lõpuks on lisatud ka konkreetselt Rootsi majandusharude eksporditulude võrdlus viie aasta (2007-2011) lõikes, mille sisse jääb ka kriisiperiood. Üldised andmed: Rootsi pindala on 450 000 km2, ning rahvaarvuks on 9,5 miljonit inimest. Kogu majandustegevus on koondunud põhiliselt riigi lõuna ja kagu poolsesse ossa, kus asub ka pealinn Stockholm. (vt. Lisa 1) Rootsi lõunaosa eeliseks võib pidada lähinaabrust tugevate majandustega riikidega nagu Saksamaa ja Taani.Valitsusvormiks on konstitutsiooniline monarhia ning tegemist on parlamentaarse demokraatiaga. Väliskaubandust Euroopa riikidega soodustab Rootsi kuulumine Euroopa Liitu alates 1995 aastast. Rootsi majandus on ülesehitatud rikkalikele rauamaagi ning puidu reservidele, millele lisanduvad veel hüdroelektrijaamad
Rootsi majandus Ronald Bertil Sang Üldandmed Pealinn: Stockholm Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid :
puidutoodete tootmine, mis on suhteliselt väikese lisaväärtusega ja kus olulist rolli mängivad väikeettevõtted, ning sellele vastukaaluks modernne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tselluloosi- ja paberitööstus. Mitmete ühinemiste järel on Rootsi puidutööstuse sektoris domineerivateks Soome ettevõte StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2009. aastal hinnati metsatööstuse tootmisväärtuseks 215 mld SEK-i ning sellest ca 60% moodustab eksport. (Välisministeerium 2015) Rootsi ekspordib saematerjali peamiselt Euroopasse, kuid ka Aafrika riikidesse (joonis 2). Kogueksport oli 2013 aasta seisuga 11,6 miljonit kuupmeetrit okaspuu saematerjali, võrreldes 2012 aastaga oli seda 0,2 miljonit vähem. Joonis 2: Rootsi okaspuu saematerjali eksport 2013 aastal Rootsi müüb peamiselt välisriikidesse okaspuupuitu, seda kas saematerjalina või höövelmaterjalina. Männi saematerjali müük on aastatel 1990-2012 peamiselt kasvuteel
ROOTSI Pindala: 450 000 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: kroon Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin
o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit
telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. 2. Soome on silmapaistev nii tehnoloogia ekspordis kui ka idufirmade edendamisel. 3. Näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mängu-, puhastehnoloogia- ja biotehnoloogiasektoris. 4. Soome tööstuses on kõige tähtsamad metallid ja metallitooted, elektroonika, masinad ja teaduslikud instrumendid, laevaehitus, paberimass ja paber, toiduained, kemikaalid, tekstiil, rõivad. Tertsiaarne sektor: 1. Soomes on väga industrialiseeritud ja suures osas vabaturumajandus. 2. SKT inimese kohta on peaaegu sama kõrge kui Austria ja Hollandi oma ning pisut üle Saksamaa ja Belgia oma. 3. Kaubandus on oluline, kuna eksport moodustas viimastel aastatel SKPst üle kolmandiku. 4. Valitsus on avatud välismaistele otseinvesteeringutele ja tegutseb aktiivselt nende ligimeelitamiseks. Geograafilised tingimused on majanduse arendamiseks küllaltki soodsad.
tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. MAJANDUS Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta 18 850 $ Maksebilanss 1,1 mrd$ Inflatsioon 0,4% Tööpuudus 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt
Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn
Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks: Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks. Maa keskosa Svealand on suur järverikas tasandik, mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub mitu suuremat linna, nende hulgas ka pealinn Stockholm. Lõuna pool asub Götaland. Seal on soine ja väheviljakas pinnas ja seal elab hõredalt inimesi. Pinnamood Pinnamoes on valdav madal kiltmaa ja künklik tasandik, iseloomulikud on kristalseist kivimeist kaljud. Kõrgeim ja loodusoludelt kõige karmim on põhjaoasas asuv Norraland (2/3 Roosti pindalast). Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestik. Rannikul, v. a. liivane ja lauge Skåne rannik, on rohkesti kaljuseid saari (skääre), mis moodustavad skäärranniku. Kliima
Eestis ja Portugalis (21800 dollarit). 8 Gini indeks, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust, on Hispaanias 2005 aasta seisuga 32. Diagrammilt on näha, et kõige suurem on Gini indeks Portugalis (38,5), mis tähendab, et tulud on seal kõige ebavõrdsemalt jaotunud. Kõige väiksem on aga indeks Prantsusmaal. Hispaania viimaste aastate majanduskasv on ületanud Euroopa Liidu keskmist. 2006. aastal kasvas SKP 3,9%, Majanduskasv on piirkonniti erinev. SKP inimese kohta ületab Euroopa Liidu keskmise vaid neljas piirkonnas: Madridi Autonoomses piirkonnas, Kataloonias, Baskimaal ja Navarras, Maa kesk- ja lõunaosas ulatub SKP inimese kohta vaid 50-60% protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Kiire majanduskasvu peamiseks mootoriks on kõrge sisenõudlus. Positiivseks arenguks
Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj. Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu. Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu. Majanduskasv 2000-2007 Aasta Majanduskasv 2000 5,0% 2001 2,6% 2002 1,6% 2003 1,8% 2004 3,7% 2005 2,8% 2006 4,9% 2007 4,50% Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed
aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%)
.................................................10 3.1 Looduslikud eeldused........................................................................10 3.2 Looduslikud tingimused.....................................................................10 3.3 Majanduslikud tegurid.......................................................................11 3.4 Põllumajanduse spetsialieerumine.........................................................11 3.5 Põllumajandustoodete eksport.............................................................11 3.6 Metsandus ja metsatööstus..................................................................11 3.7 Põllumajandus.................................................................................12 3.8 Kalandus........................................................................................12 1. RIIGIÜLDANDMED Riik: Taani Kuningriik Pealinn: Kopenhaagen
langevas tempos. Alles 2004. aastast võib väita, et majandus sai langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini, mis tabas Saksamaa ülejäänud maailmaga tihedalt põimunud majandust tugevalt. Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 4,7%. Peale sügavat langust tõusis Saksamaa 2010. aastal nagu fööniks tuhast tänu tugevale ekspordisuunitlusele ja maailmamajanduse kiirele arengule. Lisaks maailmamajanduse positiivsetele väljavaadetele, millest võidab Saksamaa eksport, aga ka tema kaubanduspartnerid, peitub Saksamaa majandusime taga Saksa ettevõtete konkurentsivõime maailmaturul. Seda iseloomustab kõrge tootlikkus ja tööjõukulude tagasihoidlik kasv viimastel aastatel. Hoolimata asjaolust, et tugev ekspordile suunatus mõjutab maailmamajanduse languse korral kogu Saksamaa majandust, on ekspordi suurel osakaalul ka oma positiivne mõju. Saksamaa majandus on just tänu tugevale ja geograafiliselt mitmekülgsele ekspordile
madalaimast maksutasemest üle teenitud tulu, mitte kogu sissetulekut. Tulule rakenduva maksukoormuse piirmäär on 59%, et keegi ei maksaks rohkem. Euroopa keskmisest tasemest vähem maksustatakse aga ettevõtete tulu. Alates 2007. aastast 1. juulist alandati ettevõtte tulumaks 28%-lt 25%-le. 15 Tööhõive Taani tööhõive oli 2007. aastal Euroopa Liidu kõrgeim - 77,1%. Taani tööpuudus oli 2008. aasta I poolel kõige madalam Euroopa Liidus. 2008. aasta mais oli Taani tööpuuduse tase 2,7%. 2003 2004 2005 2006 2007 Tööealised (tuhandetes) 2860 2858 2863 2876 2895 Tööhõive (tuhandetes) 2652 2698 2722 2767 2818 Töötuid (tuhandetes) 171 161 1541 109 77
Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek algas Eestis 90. aastate algul, eriti laiaulatuslikud ja järjekindlad reformid käivitusid pärast 1992. aasta rahareformi. Majanduse ümberkorraldamisele suunatud abinõude tulemusena on Eestis tänaseks loodud funktsioneeriv turumajandus. Edukalt läbiviidud reformide tulemusena oli Eesti 1997. aasta lõpuks jõudnud maailma kiiremini arenevate riikide hulka, kus lisaks kiirele majanduskasvule (1997. aastal küündis majanduskasv 10,6 protsendini) iseloomustasid arengut inflatsioonitempo aeglustumine ning valitsussektori ülejääk. Tunnustusavalduseks Eesti senistele saavutustele on Euroopa Nõukogu otsus kaasata Eesti Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru. Tingituna peamiselt väliskeskkonna muutustest sisenes Eesti 1998. aasta lõpus esimest korda pärast taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud
kaupade tootmiseks, nüüd polnud nende toodangut kellelgi vaja. Väga palju hädavajalikku tuli seetõttu esialgu importida. Viimastel aastatel on aga tööstuse kasv edestanud teeninduse oma viidates sellele, et järjest enam vajalikku kaupa suudab Eesti ise toota. Eesti väiksuse tõttu pole võimalik siin toota kõiki tooteid ja teenuseid, mida siinsed inimesed ja ettevõtted vajavad. Nende importimiseks on aga vaja ka midagi eksportida. Just seetõttu on eksport Eesti majanduse ja selle kasvu jaoks väga oluline. Kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub 80%-ni Eesti SKP-st, ligi kolmandiku sellest moodustab teenuste eksport. Olulisemad teenused, mille ekspordist Eesti ettevõtted tulu saavad on mitmesugused transpordi ja Vene transiidiga seotud teenused aga ka turismist saadavad tulud. Eesti tööstustoodangust eksporditakse enam kui kolmveerand. Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (2006. a. 25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
