50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
176 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
beauty
Õppematerjali autor
PÄIKE suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe
tema kasutamise mugavaks. Hoolduskuludes tuleb pisut kulutada pumba ja automaatika tööshoidmiseks. Viiekordsete paneelelamute keskmise aastase arvutusliku sooja tarbevee soojuse vajaduse (155 MWh) juures, on vaja kollektorit pinnaga 130 m² ja soojussalvestuspaaki mahuga 5,5 m³. Sellise hulga veega on võimalik keskmiselt varustada 135 inimest. Päikeseenergiat kasutatakse põhiliselt rikastes arenenud riikides, kuna vastavad seadmed on küllaltki kallid ja keerulised. Ka päikeseenergia kasutamine laieneb kiirelt nagu tuuleenergia kasutaminegi. Eestis on päikeseenergia kasutamine siiani küllaltki tagasihoidlik olnud paigaldatud on vaid paarkümmend vett soojendavat kollektorit ning paarikümne majaka ja meremärgi valgustuse tagamiseks kasutatakse elektrit tootvaid päikesekollektoreid. Igaljuhul on päikeseküttel suur tulevik.
Tallinna Polütehnikum Referaat Päikeseenergeetika Tallinn 2015 Sisukor Päikeseenergeetika......................................................................................................................4 Päikesepaneelid...........................................................................................................................5 Päikesepaneelide plussid ja miinused...................................
SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa keskkonna saastumise ja kergesti kättesaaavate ressursside ammendumise. Maailma soojenemist põhjustav keskkonnasaaste ning ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Fossiilkütuste lõppemine hakkab edaspidi
Päikeseenergia Anette Haidak Kelly Seinpere 11.Klass 2013 Mis see on ja kus kasutatakse? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. · Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. · Maale langeb 10 000 korda enam päikesekiirgust kui inimkond praegu tarbib. KASUTAKSE: · Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. · Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse. · Loomulik valgustus. Päikesepatarei
Päikeseenrgia Kadri Benrot Nele Konrad Katrin Lillemäe Raili Mõisama Kati Randma Laura Tumala Reelika Vihvelin Päikeseenegia · Taastuv ehk alternatiivenergia. · Saadakse päikesekiirguse energiast. · Põhiline kasutus: soojuse (sh. vesi) ja elektri tootmine. · Päikeseenergia kasutus jagatakse passiivseks ja aktiivseks. · Passiivse puhul ehitatakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikeseenegiat ja soojeneb iseenesest. · Aktiivse kasutamisel paigutatakse hoone katusele või maapinnale päikesekollektorid, mis koguvad energia soojuse või elektrina. · Efektiivsus sõltub kliimast, laiuskraadist, aastaajst, ööpäevast ja õhu puhtusest. Fotoelemendid · Toodavad alalisvoolu valgusega kokkupuutel.
kütteelemendiks. Selline kombinatsioon on küll mugavam, kuid sellega kaasneb ka kütteõli tarbimise kasv ja selle hinnast tulenev kulude tõus. (TELDRE, K. Küttesüsteemid 5) 9 1.4 Päikeseküte Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile Maa elanikule jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludest, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Päikeseenergia kasutamine...............................................................................................................3 1.1. Elektrienergia.............................................................................................................................4 1.2. Soojusenergia.............................................................................................................................4 1.3. Päikese energeetilise ressursi hindamise algeeldused...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid