Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec mancipi kohta, võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil. Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek. Nexum-eriline laenutehing
sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. § 235. Proovimüük (1) Proovimüük on asja müük tingimusliku müügilepingu alusel, mille puhul asi antakse ostja kasutusse. (2) Proovimüügi leping sõlmitakse ostja poolt heakskiitmise edasilükkava või heaks kiitmata jätmise äramuutva tingimusega. Eeldatakse, et proovimüügi puhul on müügileping sõlmitud edasilükkava tingimusega. (3) Edasilükkava tingimusega proovimüügi lepingu puhul kannab asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni ostja heakskiiduni müüja. Äramuutva tingimusega proovimüügi lepingu puhul kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni lepingu heaks kiitmata jätmiseni ostja. § 236. Sätete rikkumise keelamine Tarbijalemüügi puhul võib seaduses sätestatud isik või asutus seaduses sätestatud korras
Reeglina tuleb rahanõudelt maksta intressi, mis sisuliselt on tasu raha kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. LEPINGUD MÜÜGILEPING § 208 lg 1. On leping, millega üks isik ehk müüja kohustub andma teisele isikule ehk ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing, millega antakse üle omand müüdud asjale. Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping.
Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus)
VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus ning VÕS § 20 lg 1 järgi on OÜ poolt tellimuse kinnituse saatmine Antsule nõustumus. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga (VÕS § 57 jj). Leping on sõlmitud arvutivõrgus (VÕS § 621 jj). TsÜS § 75 järg pidi mõistlik inimene mõistma neid tegusid kui pakkumust ja nõustumust. Seega VÕS § 9 lg 1 I lause teise poole järgi on leping sõlmitud. See on müügileping VÕS § 208 lg 1 ja lg 2 ja töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Tegemist võib olla töövõtulepinguga, kui ma annaksin materjalid mööbli tegemiseks, rõhk peab olema mööbli tegemise peal, aga praegu on rõhk müümisel, järelikult sobib müügileping paremini. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Kuna pärast kinnitust saadeti ka tüüptingimused, mis reguleeris oluliselt pooltevahelist
Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3
KOLLEKTIIVSEL KOONDAMISEL ÜLESÜTLEMISE KORD JA HÜVITUSE MÄÄRAD https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/8/62144.PRN.pub.php Vt Oskari töö Kollektiivne koondamine 1. Võõrandamislepingud, nende üldiseloomustus ja erisused (müük, vahetus, kinge, faktooring) Võõrandamislepinguid sõlmivad inimesed igapäevaselt, tihti nende sõlmimisele mõtlemata. Näiteks poest toiduainete ostmisel sõlmitakse äriühingu ja tarbija vahel müügileping, mille olemasolule aga enamikel juhtudel ei mõelda. Võõrandamislepingutena on VÕSis reguleeritud ennekõike müügi-, kinke-, vahetus- ja faktooringlepingut. Samas antud loetelu on näitlik ja võõrandamislepingud võivad tuleneda lisaks VÕS ka teistest õigusaktidest ja pooltevahelisest kokkuleppest. Võõrandamislepingute sõlmimisel kuulub kohaldamisele abstraktsiooni printsiip ehk eraldatuse põhimõtte
Ülemõõtmisel ilmnes lahknevus 200 ruutmeetri ulatuses. H teatas K-le, et alandab hinda hinna alandamisest 200 ruutmeetri hinna võrra. Hinna alandamise avalduse tegi H 10.10.2016 ja nõudis enammakstu tagastamist. Väiksema kinnistu turuhind müümise ajal oli 60 000 eur. 1. Kas H -l on õigus alandada hinda? Hüpotees: H-l on õigus hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel. (Hinna alandamine ei ole nõue, seetõttu ei saa kirjutada “H-l on õigus nõuda hinna alandamist”) 1. Müügileping (võlasuhe) 1. Kas leping on sõlmitud? Kaasuse tekstist tuleb välja, et müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi. 2. Kas leping on kehtiv? Kaasuse tekstist ei tule välja, et esineks sisu- või vormipuudusi. Kinnisasja võõrandamise leping peab AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv müügileping. 2. Kohustus 1. Kohustuse sisu
Kõik kommentaarid