Referaat Mesila rajamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Mesila rajamine

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mesila rajamine Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valik......................................................................................................... 3-4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 4-5 4. Mesilasperede muretsemine...........................................................................

Mesindus

5

docx

Mee Tootmine - referaat (EMÜ)

vurritatud suve esimesel poolel, kui kesksuvel või sügisel vurritatud mesi. Kui tuua võrdluseks erinevaid korjetaimi, siis valge ristiku (Trifolium repens) mesi on hele. Kanarbiku (Calluna vulgaris) mesi on punakas kuni tumeroheka varjundini. Eestis ongi ülekaalus segaõiemesi. See on korjatud paljude taimede õitest, mis antud perioodil õitsevad. Väga harva on võimalik saada mõne spetsiifilise taime näiteks pärna (Tilia cordata) või mõne muu taime absoluutselt puhast mett. Käesolev referaat on Eesti Maaülikooli "Mesinduse" kursuse raames valminud töö, mis võtab kokku lühidalt ja konkreetselt mee, kui väärtuslike raviomadustega toiduaine ja toob välja mee tootmise aspektid. 2. Mesila rajamine Et mee tootmisega saaks üldse algust teha on vaja rajada üks korralik mesila. Parimaks asukohaks, kus mesila paigutada on eelkõige tõmbetuule eest kaitstud maa-ala, peamine põhjuseks on, et tugevad tuulepuhangud ei mõjutaks mesilaspere

Loodus

54

pdf

MESILASEMADE KASVATAMINE

dekasvatuse alguseks olema vähemalt 17–18 mesilastega korralikult kaetud asetatakse teise emata peresse kooruma. Emad kooruvad 12. päeval raami. Kuna kevadine areng sõltub ilmastikust, siis saab emadekasvatuse- pärast vageldamist. ga alustada keskmiselt 10.–25. mai paiku. Selleks ajaks peab peres olema (Lesekasvatusele Mai Endla erilist rõhku ei pane, sest paarla juures küllaldaselt noori mesilasi, ja lesekasvatusperes ka leski. olev mesila koosneb 18–20 mesilasperest, kus on 100% puhtatõulised Ammpered valitakse tavaliselt välja esimese kevadise kontrolli ajal. lesed. Tema mesilas on ainult puhtatõulised või esimese põlvkonna ris- Siis tuleb hinnata perede talvitumist, pere kevadist arengut, ema väär- tandemad, kes kõik annavad puhtatõulisi leski.) tust ja pere tugevust. Väljavalitud peredele peab väliskorje puudumisel Paarumispered moodustatakse teise osakonna mesilastest. Need

Loodus

Meedia

Kommentaarid (0)