Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Miks on oluline teadvustada, et Eestis esineb marutaudi? Kuna marutaud lõppeb haiguse tunnuste tekkimisel alati nädala jooksul surmaga, on väga oluline teadvustada, et Eesti on maa, kus loomadel esineb marutaudi. Viimane juhtum, mil Eestis inimene haigestus marutõppe, oli 1986 aastal. Lapsed leidsid metsast noore metskitse ning tõid selle salaja koju ning hoolitsesid ta eest. Mõne aja pärast loom lõppes. Ühel lastest tekkisid mõne aja möödudes marutõvele viitavad haigustunnused ja ta suri.
Riinu Anslan 19. oktoober 2009 Viirushaigused Marutõbi e. Rabies Lyssa Hydrophobia Loomadel on marutaud, inimestel marutõbi. Marutõbi on viirushaigus, millesse inimene nakatub looma hammustusest, kui haige looma sülg satub haava. See kahjustab kesknärvisüsteemi ning kui ohvrit ei vaktsineerita, lõpeb haigus 100% juhtudest surmaga. Keeruliseks teeb olukorra fakt, et haige looma sülg on nakkusohtlik juba kuni 15 päeva enne kui loomal tekkivad haigusnähud. Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas
Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Mis on marutaud? ● Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus ● Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. ● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale
Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakterite
Mitmed influentsa viirused. Lüsogenne infektsioon – sisestatakse viraalne DNA raku DNA-sse. Viiruse DNA paljuneb koos raku DNA-ga. Toimub normaalne rakutsükkel. Akuutne infektsioon – järsk haigssümptomite teke, kaasub raske või surmava infektsiooniga. krooniline infektsioon – pikenenud infektsioon Horisontaalne levik – viirus nakatab peremeeslooma igas vanuses Vertikaalne levik – viirus kandub emasloomalt järglasele Zoonoos – haigus, mis kandub looma ja inimese vahel – H1N1, marutaud Püsiv infektsioon – olukord, kus viirus on rakus, kuid ei paljune aktiivselt või kahjusta. Kui viirus integreerub genoomi või mitte. Eristatakse 3 tüüpi: * viiruse genoom on rakus ilma, et uusi viirusi vabastataks * viirus vabastatakse teatud aegade järel, kuid enamus ajal on latentne * viirus vabastatakse pidevalt ilma raku lüüsita. Inkubatsiooni aeg – aeg nakatumisest kuni haigussümptomite avaldumiseni. 5
Referaat: Vaktsineerimine koostaja: Saks, Birgit Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.a klass 20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsi
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Katk on ajalooliselt olnud k
B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS: haige inimene viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid, süstimisel ühiste süstaldega, tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral, sugulisel teel Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal. Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased. Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,
Kõik kommentaarid