Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Referaat Madagaskari rahavastik - sarnased materjalid

stus, madagaskar, llumajandus, arengumaa, maakasutus, eeldatav, saareriik, rahavastiku, meretoit, 1010, tsement, theodora, loomakasvatus, vihmametsad, sainte, rinad, mber, kristjan, teenindusega, creole, rdsed, riis, nelk, vanilje, french, lehek, aastaste, related, arab
thumbnail
10
odt

Referaat malagassid

...................................................... 8 Kokkuvõte ........................................................................................................................... ...........................9 Kasutatud allikad ............................ ........................................................................................................10 2 Sissejuhatus Aafrika idarannikul India ookeanis asub saar Madagaskar, mis on Eestist kümme korda suurem. Madagaskar on tuntud oma võimsate vihmametsade ja ainulaadse looduse poolest. Oma looduse lopsakuse, viljakuse ja metsikusega pakub ta peavarju ka malagassidele, kes on Madagaskari põlisrahvas. Tuntud on Madgaskari ja malagasside pealinn Antananarivo, mis meenutab oma olemuselt tavalist Aafrika suurlinna, mis on täis kära, müra ja omajagu mustust. [1] Malagassi rahvas on kujunenud Aafrika ja Indoneesia päritolu inimeste liitumisel. Malagasse

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Madagaskari Vabariik

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT MADAGASKAR Referaat Juhendaja : Ülle Toots Tallinn 2011 Kristina Soboleva Madagaskar Sisukord Sissejuhatus / üldandmed.......................................................................3 Riigi geograafiline asend .....................................

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Madagaskar reisipakett

Meie töö eesmärgiks on uurida Madagaskari üldandmeid, koostada põnev reispakett ning tutvustada oma tööga teistele seda riiki. Meie reisipakett on mõeldud eelkõige looduse- ja puhkusenautijatele. Kuna Madagaskar on veel väheavastatud maa, siis väga palju informatsiooni oli inglise keeles või oli üldse raske leida. 1.1 Üldosa Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Suuruselt on maailma 4. saar. Juba 88 miljonit aastat on Madagaskar olnud muust maast eraldatud, mille tulemusena on säilinud seal paljud loomad - linnud ja taimestik, mida mujal maailmas näha ei ole. Paljud metsad on muudetud rahvusparkideks ja reservaatideks. Madagaskaril elavad leemurid, mille paljud liigid on UNESCO kaitse all. Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010) Pindala: 587 041 km2 Rahvastiku tihedus: 33 in/km² Pealinn: Antananarivo Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR Liiklus: parempoolne Riigikeel: malagassi

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Hiina rahvavabariik

Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik.....................................................................................................................9 H

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Kanada

..........................................................................3 1.1.Kanadat mõjutanud loodusõnnetused.......................................................................................4 2.Rahvastiku üldiseloomustus .......................................................................................................4 2.1.Kanada rahvastiku vanuseline struktuur. .................................................................................5 2.2.Kanada rahvastiku eeldatav eluiga...........................................................................................5 2.3.Kanada rahvuslik kooseis.........................................................................................................6 2.4.Hõive Kanadas..........................................................................................................................7 3. Riigi majandus........................................................................................................

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Brasiilia majandus

sojaubade, apelsinimahla, tubaka, metsasaaduste, ja teiste troopikaliste puuviljade ja pähklite eksportija. Kariloomade saadused on tähtsad mitmetes riigi paikades, kiire kasvuga kodulindude, loomaliha ja piimatoodete tarbimises peegelduvad tarbijate maitseid. Siiski põhiväärtustele tuginedes, saadustest on 60% põllusaadused ja 40% loomasaadused. Brasiilia on suur põllumajandussaaduste ja toidu eksportija, see hõlmab umbes 35% riigi ekspordist. Brasiilias on mitmekesine maakasutus. Põhja-Brasiilias on suur ala kaetud metsaga, seal seega põllumajanduse ja karjakasvatusega ei tegeleta. Kirde- ja lõuna-Brasiilia on kaitud põllumaaga, kesk-Brasiilias tegeletakse karjakasvatusega. Peamiselt kasvatatakse veiseid. 3.3. Metsamajandus Üle 50% Lõuna-Ameerika metsadest ja metsamaast asub Brasiilias, hinnanguliselt 412 miljon hektarit. Metsamaad Brasiilias on umbes ¾ kõikidest Aafrika metsadest kokku.

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Argentina

Seal on intensiivne põllumajandus, sest sobivat maad on vähe, kuid tööjõudu ning kapitali on palju. Argentina rahvastikust 7% töötab põllumajanduses. Põllumajanduse toodangust läheb 25% ekspordiks, koguväärtusega umbes 86 triljonit USA dollarit. Argentina rohtlad on maailma ühed parimad põllumaad. Suur osa teraviljadest toodetakse seal, kuid tsitruselisi, tubakat ja suhkruroogu kasvatakse rohtlatest väljaspool. 8.1. Maakasutus ja pinnamood Kogu Argentina pindalast, mis on 278 040 000 hektarit, moodustab 51% põllumajanduslik maa, millest omakorda 77% kasutatakse heina- ja karjamaadena ning kõigest 11% kogu riigi pindalast, mis on umbes 31 000 000 ha, on kasutusel põllumaana. Üle 100 miljoni hektari Argentinast hõlmavad enda alla Andid. Juuresolev diagramm tutvustab maakasutust täpsemalt. Pinnamood erineb riigi eriosades. Läänes asuvad Andid, mis takistavad põllumajandust.

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

USA

............................................................................3 2 Rahvastik..................................................................................................................................4 2.1 Rahvaarv..........................................................................................................................4 2.2 USA rahvastiku vanuseline struktuur..............................................................................4 2.3 USA rahvastiku eeldatav eluiga.......................................................................................4 2.4 USA rahvuslik koosseis....................................................................................................5 2.5 Hõive USAs......................................................................................................................5 3 USA majandus.........................................................................................................................6

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PORTUGAL

MAARDU GÜMNAASIUM Nikolai Hodosevits 11 klass PORTUGAL Referaat Juhataja: Jelena Vidinjova Maardu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS..........................................................................................5 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................5 1.2. Riigi geograafiline asend.................................................................................................5 1.3. Looduslikud tingimused...................................................

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tšiili

geotermaalenergiat, kuid selle kasutuselevõttu võivad takistada liiga suured jooksvad kulutused. PÕLLUMAJANDUS Looduslikud eeldused Tänu mägisele pinnamoele on põldude rajamine üsna raske. Põllumajanduseks sobilik maa moodustab riigi pindalast kõigest 3%. (Joonis 24) Haritav maa paikneb peamiselt laiuskraadidel 33°-42°ll Andide ja Ranniku- Kordiljeeride vahelises orus. (Joonis 3) Joonis 24: Maakasutus Tänu Tsiili pikkusele, jääb ta koguni kolme kliimavöötmesse: 1. Troopiline Troopilises vöötmes on jaanuari (suve) keskmine õhutemperatuur rannikul 16-24°C, rannikust eemale liikudes (mäestikus) 8-16° C ja juuli (talve) keskmine õhutemperatuur 8- 16° C. Aktiivsete temperatuuride summa on kuni 11 000° C. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm. See on kõrbeala, kus põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale

Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Suurbritannia referaat

kodumaiste allikatega: 35% naftast, 30% kivisöest, 23% maagaasist, 6% tuumakütusest ning 1% vee-energiast. Suurbritannias on alternatiivsete energiavarude kasutamise trend kasvav ja väga mitmekülgne. Kasutusel on aatomi-, tuule-, hüdro-, päikeseenergia. Samuti toodetakse energiat munitsipaal- ja üldtööstuslikest, spetsiaaltööstuslikest, ja põllumajanduse ning metsanduse jäätmetest. (http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13 Kuna Suurbritannia on saareriik, on tal väga head eeldused just tuule- ja hüdroenergia kasutamiseks. Riigi suuremad linnad asuvad just ranniku lähedal, mistõttu energiakadu toodetud energia tarbijani transportimisel on suhteliselt väike. 2001. aastal oli elektrienergia toodang 3829 kg õli inimese kohta elektrienergia tootmiseks. Maailma riikide hulgas annab see 32. koha, edetabeli juht on naftariik Qatar. Riigi energiamajandust saaks tõhustada tuumaelektrijaamu rajades. Näiteks võib tuua Prantsusmaa,

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
28
doc

USA referaat

tegu on suurriigiga. USA-ga sarnast rahvaarvu pole ühelgi teisel riigil, kuid näiteks Indoneesias elab natuke üle 245 miljoni ja Brasiilias üle 203 miljoni. USA rahvaarv on kasvanud juba alates 1950. aastast, nagu näha joonistelt 8 ja 9. Rahvastiku kasv on alates 1950-60 aastatest kahanenud, kuigi tõusis korraks aastatel 1990-2000. Ka tänapäeval on USA rahvaarvu kasvu kiirus langemas. Aastaks 2050 eeldatakse kasvu jätkumist, eeldatav rahvaarv aastal 2050 on ligi 400 miljonit. 400 350 300 250 200 150

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

9 Märkimist väärib ka asjaolu, et tervishoiule on eraldatud üsna suur osa riigieelarvest, mis arvatavasti mõjutab märkimisväärselt ka keskmist eluiga. Arengutaseme iseloomustamiseks võib vaadata ka inimeste hõivet majandussektorites. Teatavasti on arengumaadel peamine elatusallikas põlluharimine, tööstuses ja teeninduses on inimesi vähe. Ei saa öelda, et Kreeka on arengumaa, kuna põllumajandusega tegeleb kõigest 12%, tööstusega 22% ja teeninduse hõive on koguni 65% (joonis 7). Põllumajandus moodustab riigi SKPst tühise osa (joonis 8). Seega, kõiki fakte arvesse võttes saame väita, et Kreeka on kõrge inimarenguga riik. 12,4% 22,4% Põllumajandus Tööstus 65,2%

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Referaat - India

SISUKORD Sissejuhatus 1. Üldiseloomustus.....................................................................................lk 4 1.1. Üldandmed......................................................................................lk 4 1.2. Geograafiline asend............................................................................lk 5 1.3. Looduslikud tingimused.......................................................................lk 5 2. Arengutase............................................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik..

Geograafia
122 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Referaat - Jaapan

Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. 2003. a saematerjali sissevedu 15,34 miljoni tihumeetrini ning metsatööstus sõltub enamuses

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Filipiinid

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM GEOGRAAFIA Filipiinid Nimi Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Geograafia 4 Riigi kuulumine suurregiooni 5 Riigi arengutase 6 Majandusorganisatsioonidesse kuulumine 6 Rahvastik 7-8 Linnastumine 8 Energiamajandus 9 Põllumajandus 9-11 Metsamajandus 11 Tööstus 12 Transport 12 Turism 13 Kasutatud materjalid 14-15 Sissejuhatus 2 Filipiinid on riik, mille leidsid esimesed asukad 30000 aastat tagasi ja oli esimene Kagu-Aasia riik, mis sai iseseisvaks peale Teist maailmasõda(1946). See saarterikas riik on ka ainus riik maailmas, mis heiskab lipu tagurpidi, kui on sõjaolukord. Tegemist on maailma suurima sõnumite saatjate riigiga (350-400 miljonit sõnumit päevas) ning Filipii

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Portugal

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3. Kliima....................................................................................................................5 4. Rahvastik.........................................................................................................5 - 7 5. Majandus.........................................................................................................7 - 9

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Suurbritannia

Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus............................................................................................................lk 7 Põllumaj

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Jaapan

Joonis 9. Tuumaenergia tehased Jaapanis Joonis 10. Jaapani tehased. Põllumajandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks, kuna suurem osa maast on väga mägine ning metsane. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Saksamaa

Järvamaa kutsehariduskeskus Teedeehitus TE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport...............................................................

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Madakaskar

1 MGA = 0,006395 EEK (27.01.2009) 7.Religioon (kaks pilti) kohalikud usundid 52%, kristlasi 40%, muhameedlasi 6%, luterlasi 1% ja hinduismi 1% 8.Regioon (pilt) Madakasgar jaguneb 6 provintsiks mis on omakorda jaotatud 22 regiooniks. 1. Antananarivo provints 2. Antsiranana provints 3. Fianarantsoa provints 4. Mahajanga provints 5. Toamasina provints 6. Toliara provints 9.Riigi kujunemine/ ajalooline omapära (pilt) Arheoloogilised tõendid näitavad, et Madagaskar oli veel asustamata, kuni umbes 1500 või 2000 aastat tagasi, enne kui esimenesed indo-Malaialastest asukad saabusid purjekatega mis seilasid üle India ookeani. Nad tõid endaga kaasa traditsioonina riisi kasvatamise astangulistel põldudel, Kadu-Aasia toidud ja keelejuured mis viitavad poolsaartele. Asustamine kiirenes 9. sajandil, kui võimas Hindu-Sumatra impeerium Srivijaya omas palju võimu merekaubanduse üle India ookeanis. Eurooplaste saabumine ja kolonoseerimine (pilt)

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Šveits - referaat

Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitak

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Rootsi

on rahvarvu suurenemine väga väike. 20102030 aastatel arvatakse rahvaarvu märgatavat kasvu ning siis taas suuremat langust. VANUSELINE JA SOOLINE KOOSSEIS AASTAST 2005 Vanuse struktuur: 014 aastaseid: 18% (meessoost 775,433/naissoost 732,773) 1564 aastaseid: 65% (meessoost3,001,928/naisoost 2,918,242) 65 aastaseid ja vanemaid: 17 % (meessoost 689,756/naisoost 898,464) 1. Eeldatav kesmine eluiga: mehed (77), naised (83) 2. Sündimus 9,91 3. Suremus 10,61 4. Imikusuremus 3,47 5. Laste arv (naiste kohta) 1,66 Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa (pilt) ARENGUTASE Rootsi on kõrgelt arenenud maa. Majanduse tähtsaim haru on tööstus. Tööstuse põhirõhk on masina ja rasketööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid,

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Kreeka

KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas ­ Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mäge

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Taani - referaat

VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUM 11.b. TAANI Referaat Arelika Klimson 11. B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus..............................................

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Türgi

Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: Ýstiklal Marþý President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10

Geograafia
178 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Argentina riigi andmed

Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Madagaskar

Tõrva Gümnaasium Sandra Karu 8a klass Madagaskar Referaat Tõrva 2008 Saare asukohast ja kliimast Madagaskar on suuruselt maailma neljas saar ning asub India ookeanis, Aafrika ranniku lähedal. Ta on kontrastide ja üllatuste maa. Madagaskari idarannikul kasvab troopiline vihmamets, lõunaosas on aga kuum ja kuiv. Saare keskosa mägedes on kliima jahedam. Ainulaadsed loomad Madagaskaril on palju loomi ja taimi, kes elavad ainult sellel saarel, näiteks siili meenutavad tenrekid ja ahvisarnased leemurid. 2

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Uus-Meremaa

UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington Rahaühik:

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Norra

imporditakse. Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus: peetakse veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses. Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ­ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Maa põhjaosas peetakse aga põhjapõtru. Mullad on peamiselt leetunud ja gleistunud ning väheviljakad. Pilt 12. Norra maakasutus 11. Metsandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Peamiselt kasvavad okasmetsad (männid, kuused). Oslost kagus kasvavad lehtpuud naga kask, lepp , tamm. Puitu kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna norra on kõrgel arengutasemel on ka metsatööstus hästi korraldatud.

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
25
docx

GRUUSIA JA ABHAASIA

GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS.........................................

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Referaat Lõuna-Korea

Tallinna Lilleküla Gümnaasium Referaat Geograafias LÕUNA-KOREA 24.03.2010 Sisukord: 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6 4.2 Põllumajandus, metsandus, kalandus .......................................................................7 4.3 Tööstusharud ..............................................................

Geograafia
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun