Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Referaat Maavärin ja tsunaami (5)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused ?
  • Mida me siis nendest tsunamidest teame ?
 
Säutsu twitteris
Põltsamaa Ühisgümnaasium



MAAVÄRINAD

Referaat





Koostas: Kersti Pedanik 7. E klass

Juhendaja: Toomas Annuk






2005
SISUKORD
Maavärinad..............................................................................................................................3
Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5
Seismograaf .............................................................................................................................7
Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8
Suurimad maavärinad..............................................................................................................9
Maavärinad Eestis.................................................................................................................13
Maavärinad mere all..............................................................................................................15
Kasutatud kirjandus...............................................................................................................18



MAAVÄRINAD
20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht . Maavärinate arvele langeb 50,9% kõikidest loodusõnnetustest. Ka inimohvrite arvu ja materiaalsete kaotuste poolest on tugevad maavärinad kohutavad.
Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed.
Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest, toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.
Maavärinad põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades. Asulad ja suured linnad purunevad, tekivad järved ja lõhed. Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad.
Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul. Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike.
  Maavärina lähtekohta nimetatakse koldeks ehk hüpotsentriks,sellel kohal maapinnal asub maavärina kese ehk epitsenter . Maavärina tugevust hinnatakse 12-pallise skaala järgi. Maakeral leiab igal aastal aset keskmiselt 20 katastroofilist (seejuures 2 väga tugevat), 150 hävitavat, umbes 7000 tugevat, 19 000 mõõdukat, 150 000 nõrka ja mõni miljon väga nõrka maavärinat, mida märkavad vaid tundlikud mõõteriistad. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis.
Piiblilegend, mille järgi muistsed linnad Soodom ja Komorra "vajusid tulemöllus maa alla" elanike pattude pärast, tekkis pärast katastroofilist maavärinat, kui hukkunud linnade asemele oli tekkinud Surnumeri . Surnumeri asub lohus, millega lõpeb ulatuslik vaondite ahelik , mis kulgeb Kesk- Aafrikast piki suuri järvi ning jätkub edasi Punase mere süvendina ja Surnumere oruna koos Jordaniga. Seepärast on täiesti võimalik, et piiblis kujutatakse moonutatud kujul tegelikku sündmust, mis on aset leidnud väga vanal ajal - kahe linna maa alla vajumist maavärina ajal.

MAAVÄRINATE MÕÕTMINE


Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafi abil. See aparaat suudab registreerida ka nõrku ja väga kaugeid maavärinaid. Maavärina tugevust hinnatakse kahel moel. Tänapäeval on üldkasutatav USA teadlase Charles Richteri välja töötatud skaala, mille alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi magnituudides. Varasemal ajal võrreldi maavärina tugevust inimeste kirjelduste põhjal. Nende alusel koostas Guiseppe Mercalli juba 100 aastat tagasi skaala, mille järgi hinnatakse tekkinud purustusi pallides.
MERCALLI SKAALA
Esimesed püüded hinnata maavärina intensiivsust olid peamiselt sündmuse kirjeldused. 1902 . aastal lõi Giuseppe Mercalli seismilise kaheteistpallise skaala maavärina intensiivsuse hindamiseks, võttes aluseks sündmuse põhjustatud kahjustuste hulga. Palliskaala baseerub oma alumises otsas peamiselt tunnetusel (näiteks I pall: inimene ei tunneta; IV palli: tunnetatav peamiselt ehitistes, harva väljas; VII palli: inimesed väljuvad ehitistest, purustused on sõltuvalt ehitiste vastupidavusest tähtsusetud kuni märkimisväärsed), intensiivsemate sündmuste korral purustuste hulgal (X palli: enamik hooneid hävineb, maapinda tekivad lõhed; XII palli: totaalne purustus , seismilised lained on silmaga nähtavad, esemed paiskuvad õhku). Kohati kasutatakse selle skaala modifitseeritud varianti maavärinate kirjeldamiseks veel tänapäevalgi.
RICHTERI SKAALA
1935. aastal lõi Charles Richter logaritmilise seismilise skaala, arvestades energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb, ehk maavärina magnituudi . Richteri magnituudiskaala, mis praeguseks on kasutatav kogu maailmas, baseerub seismojaamades salvestatud kõige suurema laine amplituudil, mis sõltub otseselt vabanevast energiahulgast. Seega võimaldab Richteri skaala võrrelda erinevate
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Referaat Maavärin ja tsunaami #1 Referaat Maavärin ja tsunaami #2 Referaat Maavärin ja tsunaami #3 Referaat Maavärin ja tsunaami #4 Referaat Maavärin ja tsunaami #5 Referaat Maavärin ja tsunaami #6 Referaat Maavärin ja tsunaami #7 Referaat Maavärin ja tsunaami #8 Referaat Maavärin ja tsunaami #9 Referaat Maavärin ja tsunaami #10 Referaat Maavärin ja tsunaami #11 Referaat Maavärin ja tsunaami #12 Referaat Maavärin ja tsunaami #13 Referaat Maavärin ja tsunaami #14 Referaat Maavärin ja tsunaami #15 Referaat Maavärin ja tsunaami #16 Referaat Maavärin ja tsunaami #17 Referaat Maavärin ja tsunaami #18 Referaat Maavärin ja tsunaami #19 Referaat Maavärin ja tsunaami #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kessu090 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (5)

ronaldlaarmaa profiilipilt
Ronald Laarmaa: Täitsa asjalik :)
20:38 05-10-2011
mizka profiilipilt
A. ***: Üpris asjalik.
14:43 28-01-2010
martinonlohh profiilipilt
martinonlohh: suht hea
22:30 08-12-2008


Sarnased materjalid

4
docx
Miks ja kuidas tekivad maavärinad
17
docx
Keskkonnageoloogia
226
doc
Portugali põhjalik referaat
11
docx
Maavärinad
41
docx
Maa kui süsteem
8
doc
Tsunami ehk hiidlaine
13
doc
Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
16
doc
Looduskatastroofid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun