100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pisike
Õppematerjali autor
olukord Cesises 22. juuni õhtuks muutunud üsna halvaks. Seetõttu otsustatigi taganeda ning järgmise päeva hommikul kohtasid eesti väed Võnnu piirkonnas vaid vähest, järelvägede poolt osutatud vastupanu. Seega olid Eesti väed Cesise all saavutanud võidu, ida tänapäeval tähistataksegi Võidupühana. Nähes sakslaste kiiret taandumist, asusid Eesti väed neid jälitama. 26. juuniks jõudsid Eesti väed Landeswehri lähedale, kus Landeswehr püüdis vaherahu teha, kuid eestlased ei võtnud pakkumist vastu vaid ründasid järgmise päeva hommikul surudes Landeswehri ja Rauddiviisi edasi läände, kus need õhtuks asusid headele looduslikele kaitsepositsioonidele umber Riia. Vaherahu läbirääkimised algasid 2. juuli õhtul ja see sõlmiti järgmisel päeval tingimustel, et sakslased tõmbuvad tagasi ja eestlased lõpetavad pealetungi. Sõja üheks oluliseks tagajärjeks Eesti ja Läti jaoks oli baltisakslaste
Vabadusõja PowerPoint Landeswehr'i sõda Kristofer Härm 9b klass Sõjast Ø Landesveeri sõda ehk Landeswehr'i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Olukord Lätis Kasutades ära Saksa Click to edit Master text styles okupatsioonivägede pai Second level knemist Läti Third level Fourth level territooriumil, tuli 12. Fifth level aprillil 1918. aastal Riias kokku baltis
......................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine ..........................................................................................................8 Eesti vägede suurpealetung .............................................................................................9 Landeswehri sõda ........................................................................................................10 Siht rahule ...................................................................................................................12 Tartu rahuläbirääkimised ...........................................................................................13 Kokkuvõte ja soovitused .............................................................................
............................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõjale ja sellega kaasnenud murrangutele, lahingutele, lepetele ja rahule. On toodud välja : Eellugu, Vabadussõja algus, Murrang, Eesti vabastamine, Lätlased ja vene valged, Eesti vägede suurpealetung mais, Landeswehri sõda, Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus, Viimsed heitlused ja Tartu rahu. Vabadussõda algas 28. november 1918 aastal Nõukogude Vene vägede ja eesti punaste küttidega tungimisega Eestisse ja lõppes 2. veebruaril 1920 aastal Tartu Rahu lepingule alla kirjutamisega. 3 Eellugu Esimene maailmasõda oli 1918-ndaks aastaks jõudnud punkti, kus Saksamaa ja Venemaa
00.Koos soomusrongi nr. 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas. Mõlemad asulad vallutati suuremate raskusteta. Kallaletungi toetas 3. suurtükiväepolgu 2.patarei.Meie kätte langes sakslaste patarei, mille hobused olid meie tulega hävitatud. Kuid mõnesuguste segaduste tõttu edu arendamisel ei asunud kalevlased kohe korraldama mõisa kaitset. Seda kasutas Landeswehr viivitamatult ning vallutas kiire vastulöögiga mõisa uuesti. Taandudes suutsid kalevlased endiga kaasa võtta vaid ühe sõjasaagiks võetud suurtüki. Umbes kella 7 paiku korraldasid kalevlased mõisast põhja pool end uueks kallaletungiks, millega tõkestasid lõplikult vastase edasitungi põhja poole 1.polgu II pataljon, kelle rindele saabumist diviisi juhatus ootas pikisilmi, jõudis polk. O. Heinze juhatusel Volmarisse 22.juunil kell 4.00 koos side - ja luurekomando ning polgu staabiga
tükkidena müügile. Eesti väejuhatus kasutas Vabadussõjas ka Vene valgekaartlasi ja mais 1919 tungisid Eesti väed koos valgekraadiga üle Narva jõe ning hõivasid seal suure maa-ala; 25. mail vallutati Pihkva ning loovutati see Vene valgekaartlastele. 1919 aasta suveks oli Punaarmee Eesti kõigil rinnetel lüüa saanud. Eesti Töörahva Kommuun kuulutati moskvas laialisaadetuks. Vabadussõja üheks etapiks oli Landeswehri sõda. Nimelt oli I maailmasõja jäänusena jäänud Lätisse üks Saksa reservkorpus, millele lisandus veel baltisakslasi ja nendest koos moodustati niinimetatud Landeswehri (Maakaitsevägi). Selle juhiks sai kindral Rüdiger von Goltz. Vabadussõja jätkuna lõid eestlased Põhja - Lätist Punaarmee välja. Landrewehr süüdistas nüüd Eestit Põhja - Läti okupeerimises. Nad nõudsid eestlaste lahkumist Põhja - Lätist. Algasid läbirääkimised, mis aga tulemusi ei andnud.
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest
tagasi. Eesti oli sattumas kriitilisse olukorda- rindelt ja ka kogu Eestist olid saksa väed lahkumas ning punavägi ähvardas kolmest küljest. 27. novembril võeti Eesti Ajutise Valitsuse poolt vastu otsus asuda kodumaa kaitsele. 29. novembriks kuulutati välja üldmobilisatsioon. Selleks ajaks oli Narva juba langenud. Vahetult enne Narva ründamist Punaarmee poolt olid esimesed eesti üksused asunud sakslaste käest positsioonide ülevõtmisele. 28. novembri varahommikul ründasid Eestile sõda kuulutamata Punaarmee 6. diviisi üksused Narvat uuesti. Toimus verine lahing, mille käigus purustati üks punane eesti kütipolk, kuid õhtuks olid eesti ja saksa väed sunnitud Narva siiski maha jätma. Toimunud lahingut võib pidada Vabadussõja alguseks. Narva lahinguga algas raske taandumiste ajajärk, 28. novembrist 1918 väiksemate vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid