Aleks Luik 8.klass Globaal Probleemid Kliima soojenemine Mis on põhjustanud kliima soojenemise?: Kliima soojenemise oleme põhjustanud meie, inimesed. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud...........................................................................
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine?
õhu ruumalast. Suurem osa selliste gaaside molekulidel neeldunud kiirgusenergiast kiiratakse tagasi maapinna suunas ja see käib mitu ringi alla ja üles kuni lõpuks minema pääseb. Selle tõttu ongi ilm palju soojem kui see oleks kiirgusliku tasakaalu olukorras. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C (praegu võibolla juba 0.5 kraadi võrra rohkemgi). Kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see aga vaid - 18o C, ehk tervelt 33 kraadi võrra vähem. Kuigi globaalne keskmine temperatuur ei iseloomusta iga üksiku maakoha olukorda oleks kasvuhoone efekti puududes kindlasti igal pool palju külmem kui praegu. Kasvuhooneefekt on maa minevikus olnud tavaliselt suurem kui praegu. Kindlalt väiksem on ta olnud vaid 5 viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Käesoleval ajal kardetakse
kontsentratsioon. Päikese aktiivsus Päikese aktiivsuse langusega kaasneb kliima jahenemine. Maunderi miinimumi (1645-1715) vältel ilmus Päikese pinnale kokku 50 plekki hariliku 40 000-50 000 asemel. Pikad tsüklid, eriti mitu järjestikust ,,jahutavad" samuti kliimat. Daltoni miinimumi (1790-1820) ajal tsüklid 12 ja 14 aastat. Päikese aktiivsus Seos päikesetsükli pikkuse ja põhjapoolkera maismaa temperatuuri vahel (Labitzke, 1987). W-arvude 11-aastase perioodiga libisev keskmine ja globaalne keskmine merepinna temperatuuri anomaalia (ühikuks 1951-1980 aasta keskmisest kõrvalekalle 0,01 K) (Christiansen jt., 2007). Ookeani roll Vee tihedus suureneb soolsuse kasvades ja temperatuuri alanedes. Ookeani konveieri käivitabki ja hoiab töös vee tiheduse muutumine. Ekvaatori piirkonnast põhjapoole liikuv soe vesi aurustub ja annab ära soojust. Aurustumise tagajärjel suureneb vee soolsus. Soolanev ja jahenev vesi muutub tihedamaks ja
Et stabiliseerida süsihappegaasi taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 6080% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,30,7ºC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel
aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida süsihappegaasi taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7ºC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori
Kõik kommentaarid