Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on põhjavesi?
  • Mis on põhjavesi?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #1 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #2 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #3 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #4 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #5 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #6 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #7 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #8 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #9 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #10 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #11 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #12 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #13 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #14 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #15 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #16 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #17 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #18 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #19 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #20 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #21 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #22 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #23 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #24 Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor calyflagro Õppematerjali autor
Arvestatud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Põhjavee kaitse Eestis

Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa

Loodusõpetus
thumbnail
9
doc

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis

Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades

Keskkond
thumbnail
8
rtf

Põhjavesi

Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett

Keemia
thumbnail
20
docx

Hüdrogeoloogia II KT

Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine.

Hüdrogeoloogia
thumbnail
15
doc

Põhjavee seire

TALLINNA ÜLIKOOL Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis Referaat Tallinn 2009 Sisukord Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis ....................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................

Keskkond
thumbnail
10
doc

Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal

Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal Iseseisev töö 2011 Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat. Eesmärgiks on tutvuda antud probleemi puudutava seadusandlusega ning analüüsida selle kohasust.

Keskkonnaõigus
thumbnail
12
doc

Põhjavesi

.............................................................................4 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele..............................................................................................4 1.2 Flouri sisaldus......................................................................................................................5 1.3 Radioaktiivsus põhjavees.....................................................................................................5 1.4 Reostuse kaitse.....................................................................................................................6 2. PÕHJAVEE TASE...................................................................................................................7 2.1 Eestis....................................................................................................................................7 2.2 Mujal maailmas..................................................................................

Geograafia
thumbnail
6
odt

Veemajandus

· pinnaveekvaliteedi probleem on fütoplanktoni suur hulk( puhastamiseks vaja kloreerida) · vee kloreerimisel tekivad tervisele kahjulikud ühendid · vee kloreerimise käigus tekivad kõrvalproduktid trihalometaanid · ülemiste järve veekogude valgala on 1772 ruutkilomeetrit · ülemiste veepuhastusjaam toodab ca 60 000 tonni vett päevas · kloreerimise asemel saab kasutada osooni PÕHJAVESI · põhjavesi moodustab 1% maailma veevarudest · hüdrogeeoloogia - teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest. · põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe · põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee heaolu säilimise · põhjaveeresurss- veekihi või veeladestiku pikaajaline toitumismäär, millest on lahutatud pinnaveekogude ökoloogilise kvaliteedi säilitamiseks vajalik

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun