Referaat, Düsleksia. (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Düsleksia

Tallinna Ülikool Düsleksia kui kaasaegne probleem ­ kuidas abistada lugemishäirega last Referaat Tallinn, 2011  2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu.............

Koolipedagoogika

8

doc

Düsleksia ja pärilikkus-referaat

DÜSLEKSIA JA PÄRILIKKUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Düsleksia mõiste, definitsioonid ja avaldumine..............................4 2. Düsleksia põhjused ja pärilikkus...............................................5 2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus...................................................5 2.2. Pärilikkus.........................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................8 2 SISSEJUHATUS

Arstiteadus

14

doc

Referaat düsleksia

...........5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime sellepärast, et düsleksia on levinud arenguhäire ning lugema õppimine põhjustab paljudele lastele suuri raskusi ja ebameeldivust. Referaadis püüame leida vastuseid, kuidas düsleksiat ennetada, kiiresti avastada ning lugemisraskustega lastele lugemisprotsessi meeldivamaks muuta. Samuti uurime ka üldiselt eelkooliealise lapse kõnearengu iseärasusi ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi. Lugemaõpetamine tundub meile kõige

Psühholoogia

30

pdf

Lugemis-ja kirjutamisraskused

................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue..................................................................................................... 8 1.4.1 Agraafia ..................................................................

Pedagoogika

5

doc

Erivajadustega õppija - Düsleksia

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL-1kõ Erivajadustega õppija Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008  Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut.

Erivajadustega õppija

36

doc

Erivajadustega õppija

peaks jälgima, et tekst oleks lühike; sisaldaks piisaval määral tuntud sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone; koosneks valdavalt lühikestest ja lihtsatest lausetest; oleks huvitav ja eakohane, sisaldaks teavet, mis õpilastele korda läheb ja huvi pakub; käsitleks tuttavat teemat või fakte; oleks illustreeritud. Õpiraskuste ajaloost 1877 ­ Saksa neuroloog Adolf Kussamaul võttis kasutusele termini sõnapimedus 1887 ­ Saksa arst Rudolf võttis kasutusele termini düsleksia, 1895 ­ silmaarst James Hinshelwood kirjeldas omandatud sõnapimedust täiskasvanul 1963 ­ Samuel A. Kirk võttis kasutusele termini õpiraskused (learning disability). 1996 ­ dr Guinevere Eden hakkas kasutama magnetresonantstomograafiat düsleksia uurimiseks 2005 ­ dr Jeffrey. Gruen tegi kindlaks düsleksiat põhjustava geeni Õpiraskused  ingl learning disabilities USAs, learning difficulties Suurbritannias

Pedagoogika

18

docx

Õpiraskuste psühholoogia

matem võimete omandamise  raskustega. EHK tegemist on ● Piirialane vaimne võimekus ja kerge üldise terminiga!!! mahajäämus (?) ○ Õpiraskus ikkagi sp, et lapse aju Spetsiifilised õpiraskused töötab infot kuidagi teistmoodi ○ Õpiraskus võib esineda koos ● Düsleksia VAA-ga. Ei saagi öelda, kas on ● Düsgraadia koos või tingimata eraldi. Ongi ● Düskalkuulia küsimuse koht. Üldised õpiraskused: Suurbritannia määratlus (NHS) ● Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste ● Learning disabilities kui raskus mõista uut omandamises

Alternatiivpedagoogika

30

odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

 Orienteerumine ülesandes – raskused, vajavad abi  Planeerimine – kuidas ülesannet täita, õpiraskustega lapsed kipuvad kasutama malle, mis ei pruugi sobida  Sooritamine – seda tehakse  Enesekontroll – vaata üle tehtu ja mõtle, kas eesmärk on saavutatud, vajavad abi SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED Lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Teatud valdkondades probleemid.  Spetsiifiline lugemishäire ehk düsleksia  Spetsiifiline õigekirjahäire ehk düsgraafia  Spetsiifiline arvutamisvilumusehäire ehk düskalkuulia Need on ka kõik diagnoosid.  IQ on keskmine või kõrgem. Ei ole vaimselt mahajäämust.  Probleemid peavad tekkima lugema, kirjutama või arvutama õppimise alguses.  Kognitiivsete protsesside (nii taju, mälu, mõtlemise kui tähelepanu) funktsioneerimise probleemid ilmnevad eelkõige seoses kirjaliku, kõne või arvutamise ja muu matemaatikaga.

Eripedagoogika

Kommentaarid (0)