10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sokid
Õppematerjali autor
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2
Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja madalakaldeline katus. Kuid isegi pärast sõda püstitati veel vanamoelisi Tallinna
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid..........................................................
Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal. Nõukogude lendurite pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Taasavamiseni mängiti edasi kinos "Gloria Palace". Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus
koido, K. Tihase, V. Meigas Ida-Euroopas väljaränne Siberisse otsima paremat elu otsima, lõputu venemaa jõukad Eesti külad. Eestisse tulid ka vene arhitektid. Meil elatustase sõjajärgse venemaaga vrld kõrgem. O. Ljalin Arhitektide puuduses, ülendati tehnikuid. I. Laasi, G. Jomm Head/soositud arhitektid – punaarmees olnud arhitektid H. Arman, V. Tippel, L. Haljak Halvad - Saksa ajal Eestis olnud arhitektid – E. kuusik, a. Kotli, P. Tarvas 1951 – eesti NSV Riiklik kunstiinstituut = ERKI TPI (Tallinna Polütehnikum) Tallinna Tarbekunsti Instituut(Riigi kunstitööstuskooli) Tartu riiklik kunstiinstituut(Pallas) Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia Nõukogude võim püüdis näidistaastamise kaudu näidata, kuidas eestlaste kultuurist hoolitakse. Alar Kotli projekti järgi taastatud(koostöö E. J. kuusikuga, kuid koostöö lõppes konkursiga, kus kaks tegid erladi projektid A ja B ). Teatrisaalis
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend...........................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledž Eesti arhitektuuri ja interjööride näited Referaat Õppeaines „Eesti arhitektuur ja ajaloolised interjöörid“ NTS1410, NTS1270 Tööstus- ja tsiviilehitus EH 3 Tartu 2019 Sisukord 1 Juugendstiil ..................................................................................................................................... 3 2 Funktsionalism .....................................................................................................
Nõukogude aegne tüüpehitis Kuna uued võimud püüdsid näidata end tööliste riigina ja seetõttu hoolitsesid eelkõige lihtrahva korteriolude eest. Tekkis retoorika sõna Ra-Ko, mis tähendas lühendatult rahvakortereid. Nende ehitamiseks loodi Teedeministeeriumi juurde Rahvakorterite Ehituse Komitee juunis 1940. Rahvakorterite ehitamise programmist suudeti Tallinnas laiaulatuslikult ellu viia vaid ,,Ehitajas" A. Kotli kavandatud kahekorruseliste puust, kivitrepikojaga Ra-Ko majade ehitamine. Neid kerkis esimese Nõukogude okupatsiooniaasta jooksul mitukümmend Koplisse Lõime tänavale, Pelgulinna Nisu ja Rukki tänavale ning Lasnamäele Majaka ja Sikupilli tänavale. Sisuliselt on hooned omandanud ,,Tallinna maja" hoonetüübi edasiarendusega. Kuna ,,Tallinna maja" kivitrepikoda häbeneti agullikuks, siis varjas A. Kotli selle laudisega, jättes vaid trepikoja aknale kiviraamistuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid