Referaat - õigus ja õiglus (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Õiglane õigus

Küsimus sellest, kui õiglane on õigus on olnud arutluse all nii kaua, kui on eksisteerinud kirjapandud seadused. Eri aegadel ja eri kultuurides on arusaamad õigusest olnud erinevad. Vana-Rooma juristi Celsuse järgi on õigus teadus headusest ja õiglusest. Kuid see, mis ühe inimese silmis on õiglane, ei pruugi seda olla teise inimese silmis, sest inimesed annavad hinnanguid olukordadele lähtudes oma subjektiivsetest arusaamadest. Tihti tuleb ette olukordasid, kus ütleme „mul on õigus“. Kuid selle all ei pea me enamasti silmas õigusnormist tulenevat õigustust, vaid õiglust. Siit nähtubki, et õigus ja õiglus on kaks

Õigus

16

docx

Õiguse entsüklopeedia konspekt

rahvusvahelise õiguse subjketide õigusi ja kohustusi (RIIKLIK SUND EI TÄHENDA, ET NORMID EI KEHTI); on peamine, et õiguse subjekt teaks mis teda ootab, kui ta õiguspäraselt ei kohti (ei ole vaja alati sundi kohaldad) Ius non scriptum – õiguse eelajalooline järk; periood, kus õiguse kirjalikke allikaid ei eksisteeri (nt veritasu/ühiskonnast väljaheitmine – kirjapandud kujul reegleid ei leia) Õiguse eelajalugu isel see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast Ius scriptum – õiguse jalugu; periood, kus üks või teine õiguse element omandab domineeriva tähtsuse ja on kirjapandud (alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra isel jooned); formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist „Ius est ars boni et aequi“ – „Õigus on headuse ja õigluse kunst“ – jurist Celsus

Õiguse entsüklopeedia

48

docx

Õigus nähtusena

.................................................................................................................24 Sissejuhatus Töö teemaks on kirjeldada õigust kui nähtust ning avada õiguse mõiste sisu ja omastada sellele tähtsus. Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsess on väga pikaajaline ning selle võib tinglikult jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalike allikate olemasolu või nende puudumine. Tõsiasi on aga see, et õigus eksisteeris kindlasti ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õigust ja õigusemõistmist ning selle tunnusjooni oli juba sugukondliku korra ajal. Sugukondades olid välja kujunenud reeglid, mis esinesid tavade kujul. Koos riikide tekkimisega tekkisid ka õigusnormid, millel oli palju sarnasusi tavadega. Tänapäeva ühiskond näeb õigust ja õiguseid kui kohustusi, mis suunavad inimeste elu ning võtavad neilt otsustusvõime

Õiguse alused

24

docx

Õiguse entsüklopeedia I

I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist

Õigus

38

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

 Õigus on käitumisreeglite ehk normide kogum.  Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.  Õiguses väljendub riigi tahe.  Õigus on üldkohustuslike normide kogum.  Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga.  Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 13. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Anglo-Ameerika õigusperekonnas, mis rajaneb sotsioloogilisel õiguskäsitlusel ja kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava, on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul. 14. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks.

Õigus alused

20

docx

Õigus ja Eetika 20.sajandil

Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982)  Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed  Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad.  Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid.  Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon.

Õigus ja eetika

15

doc

Õiguse entsüklopeedia konspekt

nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamise lähtudes sellest, mida tingib sotsiaalne elu ise. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad .Seda perioodi nimetatakse eelajalooks (kirjutamata õigus). Sugukondade otsused ja veritasu. Õiguse ajalugu ­ kirjutatud õigus. Õigus on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada (Cicero). 3. Õiguse tähistamine. Mis on õiglane õigus? Esimene tähistus on jõudnud meieni jurist Celsuse poolt: õigus on headuse ja õigluse kunst (teadus). Selle võttis üle A

Õigus

9

docx

Õiguse alused

Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Majandust ei saa korraldada õiguslikke vahendeid kasutamata. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib mõjutada majanduse arengut kas soodustavalt või takistavalt. 15. Õigusriigi kontseptsioon  Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Õigusriigi tunnusteks on: 1) Riigi allutatus õigusele 2) Kodanik & riik on võrdsed õigussubjektid 3) Seaduse ülimuslikkus 4) Õigusloome demokraatlikkus. Seadusloome parlamendi kaudu. 16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused

Õigus

Meedia

Kommentaarid (0)