Referaat: Erituselundkond (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Erituselundkond

Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 ­ neer ­ erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 ­ kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 ­ kusepõis ­ elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 ­ kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest jääkaineid,

Üldbioloogia

15

odp

Erituselundkond

ERITUSELUNDKOND  Sissejuhatus Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga  Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150­200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal  Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia ­ nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, m

Bioloogia

11

ppt

Erituselundkond

Erituselundkond  E R IT U S E L U N D ID N E E R U D K O P SUD S O O L E S T IK N AH K  Neerud neere on kaks filtreerivad verest jääkained Reguleerivad kehavedelike hulka ja koostist aitavad säilitada vere keemilise koostise stabiilsena vere veesisaldus jääb tänu neerudele samaks moodustub uriin Esmase uriini moodustumine arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini moodustumine Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Uriin ehk

Bioloogia

5

docx

ERITUSELUNDITE SÜSTEEM

ANATOOMIA 27 LOENG 14.11.11 10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homoiotermne Kõigusoojased ­ poikiloter

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

15

doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega

Bioloogia

30

doc

INIMESE ANATOOMIA

Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega

Bioloogia

6

docx

Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel

10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homöotermne Kõigusoojased ­ poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust. Keha piirkonnal kõrgeim temperatuur näos (suuümbruses, kaelal, rinnal), madalaim jalgadel (varbad, ninaots). Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus). Mõõta vajadusel 2 X päevas ­ varahommikul/varaõhtul (5 paiku). Krooniliste haiguste ko

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

68

docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad......................................................................................................................8 1.5Orga

Inimese füsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)