Viimsi Keskkool Kirjandus ja teater Referaat Andrea Aun 7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15.
KESKAJA TEATER. ERINEVUSED ANTIIKTEATRIGA Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed,
Referaat Kirjandus ja teater Viimsi keskooli 7c klass Keithy Kuuspu 2009 Teater · Teater on (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid,oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised.
· Arveldati rohkem rahaga. Oma vara tuli kasvatada. Oma rikkuse ja mõjukuse näitamise kõige paremaks viisiks peeti toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist. Raha kasutati lõbutsemiseks. Raha oli kõige tähtsam · Luskusmäär oli suunatud liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu., et välitda liikset priiskamist ja vaesumist. Läks vastuollu ristiusuga. 4. Kust ammutas linnakirjandus motiive? Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Teater kasvas välja kristlikust usupuhastusest, kus olid näitemängud. Fabliood-värsivormilised lühilood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Ristiusk ja Kirik I 1. Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest? Inimene on nõrk ega suudaks kurjusele vastu seista, kui talle ei saaks osaks jumala piiritu armastus. Surmajärgses ilmas ootavat õigeid taevane paradiis. Patused seevastu piinlevad
PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames
PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest – varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas – jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames
PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest varastas jumalate tule ja pettis Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha). Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas. Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames
Seal seisid endiselt paleefoogti neli seersanti, sirged ja liikumatud nagu ülevärvitud raidkujud. Kõigi silmad pöördusid poodiumi poole, mis oli määratud Flaami suursaadikute jaoks. Uks oli ikka veel kinni, poodium tühi. Rahvahulk ootas hommikust saadik kolme asja: keskpäeva, Flandria suursaatkonda ja müsteeriumi. Ainult keskpäev oli õigel ajal saabunud. Mis liig, see liig! Oodati veel üks, kaks, kolm, viis minutit, veerand tundi; midagi ei juhtunud. Poodium püsis tühjana, teater oli vait. Kärsitusele järgnes viha. Ärevad sõnad lendlesid ringi, olgugi poolsosinal. «Müsteeriumi! Müsteeriumi!» ümiseti tumedalt. Rahulolematus kasvas. Rahva kohal hõljus ähvardav pilv, mis esialgu ainult tasa kõmises. Jehan du Moulin meelitas sellest välja esimese sädeme. «Müsteeriumi, käigu kus kurat kõik flaamlased!» karjus ta kõigest kõrist, ise ussina kapiteeli ümber keerdudes. Rahvas plaksutas käsi.
Kõik kommentaarid