Võrumaa Kutsehariduskeskus Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andres kapp Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................3 Mis on bituumen?................................................................................4 Bituumen materjalid jagunevad..........................................................5 Bituumenrullmaterjalid.......................................................................6 Bituumenmaterjalide kasutamine ehituses..........................................7 Kokkuvõte...........................................................................................8 Kasutatud materjal..............................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses Autor: Margus Sööt Juhendaja: Andres kapp Võru 2013 Mis on Bituumen? Bituumen laineplaat Onduline katuseplaat on elastne, see ei pragune, ei kaota värvi, ei vaja erilist hooldust, on tervisele ohutu. Kõige selle tagab koostis ja valmistamistehnoloogia. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Laineplaadi mõõdud on 2x0,95m, kogupindala on laineplaadil 1,88m2, millest kasulik pind 1,6m2. Ühe plaadi kaal on 6,5kg. Laine mõõdud on 9,5x3,8cm, laineplaadi paksus on 3mm. Laineplaati on
· pinna kuumenemise vähendamiseks; · kaitseks külmumise eest; · seadmete tekitatud või kommunikatsioone mööda leviva müra vähendamiseks · tule leviku takistamiseks. Tehnilise isolatsiooni jaoks vormitakse mineraalvilla plaatideks, mattideks ja torukoorikuteks. 8 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid
vaateplatvorm katusel). 4 2 Katuse kuju viilkatus; pultkatus; poolviilkatus; kelpkatus; poolkelpkatus; mansardkatus; püramiidkatus; sibulkatus; koonuskatus; sadulkatus; konoidkatus. 5 6 3 Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pöö pööningu ningu vahelaes); soojustatud katused (katuslaed): tuulutatavad katuslaed; suletud katuslaed; tarindsoojustusega katuslaed; pööratud ööratud katuslaed.
soojustusmaterjal. 1.11 Puistevill Viimaste aastate jooksul Eestis populaarsust kogunud puistevill on tooraine poolest analoogne kivi- ja klaasvilladega. Suurim erinevus seisneb aga sideaine olemasolus. Puistevillas see puudub. Seega ei ole vill oma struktuurilt plaadi või lehe kujuline. See ongi üheks eeliseks puistevillade puhul ei ole vuuke ja külmasilla oht on väiksem. Puistevill sobib eelkõige soojustamata katuste alla. Selle juures peab tähelepanema, et villa alla ei pandaks kilet. Vastasel juhul tekib sinna kondents. Villa võib paigaldada käsitsi, kuid 11 parema tulemuse annab siiski spetsiaalse puhuriga laskmine. Puhur tükeldab villa veelgi õhulisemaks ning annab parema soojaisolatsiooni võime. Puistevillal on omadus aja jooksul vajuda. Klaasvill puistevillana (500 mm) võib vajuda ligi 1-2 cm. Seega aastatega peaks uut villa juurde laskma.
ühtegi liitepilu ei jäta. Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti. Puistevill ISOVER KV laboratoorne soojusjuhtivustegur on 0,045 W/mK ja tihedus 23 kg/m3 ning Rootsis valmistatav Isover Insul-Safe soojusjuhtivustegur on 0,040 W/mK ja kaal 16 kg/m3 Üldist mineraalvillade kasutusest Üldehituslikud pehmed mineraalvillad on mõeldud seinte, katuste ja põrandate isolatsiooniks ning tuuletõkkeks. Nimetatud tooted, nii klaas- kui kivivillast, on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus temperatuur ei tõuse üle 200 kraadi. Sama kehtib niisiis ka puistevillade kohta. Sageli eksitakse korstnate ja tulekollete isoleerimisel materjali valikuga. Näiteks metallkorstna isoleerimiseks kasutatakse sageli tavalist ehituslikku kivivilla. Kuna nimetatud materjali kasutustemperatuur on kuni 200°, hakkab korstna kuumenedes isolatsiooni sideaine
sanitaartehniliste seadmete vahetamist. Eluruumi iga toa põrandapindala peab olema >8m2 toa laius >2,4m kõrgus >2,5m ühepereelamutes >2,3m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poolel põrandapinnal. Eluruumi elu ja töö- ja magamistubades peab loomulik valgustus. Eluruumi igal toal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Akna ja põranda suhe ei tohi olla >1:8 On soovitav, et loomulik valgustus mõju hindamiseks kasutatav isolatsiooninäitaja oleks mitte vähem kui kolm tundi päevas. Eluruumides peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, optimaalne sisetemperatuur >+18 , õhu niiskus eluruumides peab olema piires, mis ei kahjusta tervist, väldib veeauru kondenseerumist, ning ei tekita niiskuskahjustusi, klosett vesi, müra päeval <40db ja öösel 30db 3
Äär-punkt meetodi puhul kantakse seguvall plaadi tagakülje äärele ning pätsikesed ca 10 cm läbimõõduga keskele (tavaliselt 2). Tüübli alla ei tohi jääda seguta kohta. Selle meetodiga saab soojustussüsteemi aluspinna suhtes veidi nihutada Plaat surutakse aluspinda nii, et vähemalt 40 % plaadipinnast oleks liimiga. (Erandi moodustab lamellvill, mis peab olema 100 % liimiga kaetud). Suruda tuleb korralikult, et tekiks korralik nake. Peale plaadi kinnisurumist oleks soovitav teda ka veidi nihutada, et lõhkuda liimipinnale tekkida võiv nahk. Plaadi külgservad ei tohi olla liimised. Kui plaadi seina surudes siiski liim tungib küljele, tuleb see koheselt eemaldada. Ei tohi unustada ka nurgaplaatide vuukidest segu ärakorjamist. Plaadid paigaldatakse tihedalt, ilma vuugivahedeta teineteise kõrvale. Kui jäetakse ära punktliim, siis võib 4
Kõrged nõuded katusekattematerjalidele, kui kalle alla 1:20, siis peab katusekate olema 12 kahekihiline. Olulised omadused: veepidavus, külmapidavus, vastupidavus ultraviolettkiirgusele, venivus ja tõmbe- ja rebimistugevus, torketugevus, tööiga ja garantii. SBS bituumenrullmaterjal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid (elastne, vastupidav temperatuurikõikumistele, eluiga 25 aastat, UV kaitsks kiltkivipuistekiht. APP rullmaterjal, mis sisaldab plastomeerseid modifikaatoreid (kõrge UV kindlus ja kõrge kuumataluvus) Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) paigaldatakse ühekihilisena ja kate kinnitatakse pehmele alusele ülekatte alla jäävast servast mehaaniliste kinnitustega, paanide vuugid kinnitatakse omavahel kuumaõhukeevitusega Lamekatuse soojustuseks sobivad mineraalvill, vahtpolüstereen, keramsiitkruus või vahtklaas. Peab olema piisava survetugevusega, et taluda pealkäimist ja lumekoormust.
Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks. 1 2. Metallide korrosioon Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste,
terakoostisega ning kvaliteediga liivast ja killustikust kuumal sundsegamisel saadav liitmaterjal, mis on sobivates ilmastikutingimustes normidekohaselt kuumalt või soojalt paigaldatud ja tihendatud. Sideainena teetõrva sisaldavat asfaltbetooni nimetatakse tõrvbetooniks, killustikuta asfaltbetooni liivaks. Asfaltbetoonist tehakse teede, lennuväljade, tööstushoonete põrandate ja lamedate katuste katteid. Vana asfaltbetooni saab uuesti kasutada. Asfaltsegud on Asfaldiliidu Standardi (AL ST) nr. 1-le vastavad tihedast, poorsest või kergasfaltbetoonist segud ja mustsegud. Loetletud segudest valmistatud katted on allpool nimetatud asfaltkateteks. Eritingimustes (nt. sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded.
Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2 Hoone osad EPMÜ SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................
variante. Olenevalt kimmi valmistamiseks valitud pakkudest ja kimmide valmistamise viisist, samuti paigalduse kvaliteedist ja katuse hooldusest, võib katuse kestus olla 15 - 200 aastat. Kultuuriloolisest seisukohast on väga oluline olemasolevaid kimmkatuseid hoida ja säilitada, sest neid on algsel kujul säilinud vähe. Kimmide paigaldusreeglid Kimmide ettevalmistus: Kimmid on soovitav enne paigaldust kasta 1/2 -2/3 pikkuselt ettesoojendatud puutõrva või mõnda puidukaitse vahendisse. Peale paigaldust tuleb katus kas tõrvata või värvida. Kimmide esmaseks töötluseks kasutatav vahend ja hiljem katuse katmiseks kasutatav vahend peavad omavahel sobima. Need peavad olema vahendid, mis kaitsevad puitu, olles samal ajal õhku läbilaskvad Kimmide paigaldus: Kimmid paigaldatakse kas kahes või kolmes kihis. Kimmid kihtides tuleb paigaldada nii, et
........................................ 86 53. AKENDE PAIGALDAMINE JA TIHENDAMINE AVADESSE. .................................................... 87 54. USTE LIIGITUS, UKSEPLOKI KOOSSEIS. USTELE ESITATAVAD NÕUDED. ............................ 87 55. VÄLIS- JA SISEUKSED - KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED ................................................ 87 56. ERIOTSTARBELISED, TULE- JA SUITSUKINDLAD TURVAUKSED. ........................................ 88 57. KATUSE ÜLESANNE. KATUSE KLASSIFIKATSIOON. KATUSTE MINIMAALKALDED SÕLTUVALT KATTEMATERJALIST. .......................................................................................... 89 58. SARIKATE LIIGITUS, SARIKATE TOETAMINE JA ANKURDAMINE HOONE KANDETARINDIDTELE ............................................................................................................ 91 59. KATUSE ISOLEERIMINE JA TUULUTAMINE KALDKATUSTE EHITAMISEL ............................ 94 60. KATUSED FERMIDEL, LIIMITUD TALADEL-RAAMIDEL. ..........................
pigmendist. Kuidas saadakse asbestvill? Saadakse kui asbestkivim purustada ja saadakse kohev mass-asbestvill Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist Millest koosnevad mineriit-plaadid? Koosnevad tsemendist, tsellulooskiust, ja mineraalsest peentäitematerjalist. Milleks peamiselt kasutatakse betoon-telliseid? Neid kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. 12. Bituumenmaterjalid Tuleta meelde bituumenite liike ja kasutusalasid? On olemas looduslik bituumen, looduslik asfalt, naftabituumen, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumen. Kasutatakse: asfaltbetoonide , sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepekihiks, katusekatte ja hüdroisolatsioonipappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadel kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. Millistest ühenditest koosnevad bituumenid?
kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt.
1.2. Müüritis ehk seinad Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid. Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. 6 1.3. Vahelaed Majal on betoonist vahelaed. Betoonist vahelaed on tihti puidust vahelagedest kallimad, kuid neil on mitmeid olulisi eeliseid, mis teie elukvaliteeti oma valminud majas oluliselt
..37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa. · Kemikaalide ja ilmastikukindlus - Keraamilise tootena on kergkruus vastupidav enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks 12 Omadused:
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
sulamitega(legeerimine)-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt.
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. *Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus Niisuta krohvitav pind hoolikalt, kui see pole krunditud. Eriti oluline on see juhul, kui seinale paistab päike. Esimese krohvikihi paksus on umbes 1,5-2 cm, kanna krohvi pinnale krohvihõõruti abil ja lase kuivada 24 tundi. Nurgaprofiilid on soovitav paika panna koos kõrgusmärkidega , igal juhul enne viimase krohvikihi pinnalekandmist. Krohv kanna pinnale järgnevate kihtidena peale eelneva kihi kuivamist, ühe kihi paksus ei tohi olla üle 2,5 cm. NB! Juhul kui sein on eelnevalt värvitud või krohvitud, tuleb vana kiht enne krohvimist täielikult eemaldada. Juhul kui vana krohv on tugevalt seina küljes, pole selle eemaldamine vajalik. Viimane kiht silu hoolikalt tasaseks nagu hariliku krohviga. *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine:
väljatöötatud universaalset kihilatti. See on valmistatud alumiiniumnurgikust. Kihilati paigaldamisel toetatakse ta nurgatellisele fiksaatoriga ja püstvuukidesse surutavate hoideklambritega. Kihilati vertikaalsust kontrollitakse nöörloodiga. Suundnöör kinnitatakse kihilati külge vastava konksuga. Selleks on kihilatis kaks rida auke, kusjuures üks rida on standardtelliste tarvis vahekaugusega 78 mm ja teine rida moodultelliste tarvis vahekaugusega 101 mm. Pikemate seinte korral on soovitav tavalise majaktellise asemel kasutada metallist vahemajakat, mille külge saab kinnitada suundnööri. Ka vahemajakas on ette nähtud standard- ja moodultelliste ladumiseks. Nöör kinnitatakse vahemajaka rullide külge. Mördikihi tasandamise sabloon valmistakse 130 cm pikkusest 4 x 30 mm mõõtmetega lattrauast ja niisama pikast 10 mm jämedusest ümarrauast, mis on omavahel ühendatud kahe 6 mm jämeduse sidetraadiga.
100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha
see on terviseohutuse seisukohalt lubatud). Väljas kasutatavaid materjale mõjutavad päike, vihm ja muud ilmastikutingimused. On hädavajalik, et sellised tooted sisaldaksid erilisi sideaineid ja samuti oleksid nõuetekohaselt vastupidavad. Värvid valitakse vastavalt aluspinnale- puitpinnad; krohv-, kivi- ja betoonpinnad; metallpinnad. Parimad tingimused värvimistöödeks on pilvisel, kuival ja nõrga tuulega päeval. Päikesepaistest kuumenenud pinda ei ole soovitav värvida. Väldi värvimist ka õhtul, sest pinnale laskuv kaste rikub värvikile omadusi. Värvi kuivamiseks vajalik õhutemperatuur peab olema üle +5 C ja suhteline õhuniiskus alla 80%. Siseruumide viimistlemiseks kasutatakse sisetöödeks mõeldud värve. Eelistada tuleks veepõhiseid ja kiiresti kuivavaid värve. Värve kasutatakse nende otstarbe järgi- põrandale põrandavärv, seintele seinavärv jne. Näiteks köögis ja vannitoas tuleks värvida pesemis- ja
Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. · Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. · Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. · VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide
nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites...) (...Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]...) (...Väikemajade soojustuse valikul võib energiaarvutuses lähtuda järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus 0,20,25 W (m2·K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,150,2, akende ja uste soojajuhtivus 0,71,4 W(m2·K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest.) (...Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(hm2)]. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja katuse ühendus,
ebatasasused, hea heli-ja mürasummutaja. Puitlaast-ja kiudplaadid-kasutatakse piirdekonstruktsioonide sooja-ja heliisolatsiooniks. Saepuru-pöönigul võib kasutada ka niiskena. Puidust laevoodriga niiskete ruumide laelaudisele ei tohi paigaldada auruisolatsiooni juhul, kui auruisolatsiooni sisepinnal tekib kondensvesi, sellisel juhul laelauad vettivad ja mädanevad. Puitseintes tuleb kasutada auruisolatsiooni ning on soovitav lisada täidisele pulberlupja või klaasipuru. Hingav materjal, mis difundeerub veeauru ja CO2 ruumist välja ja õhuhapniku väljast ruumi. Ei põle vaid söestub aeglaselt. Termoliit-saepuru, millele on lisatud pulberlupja või kipsi ning boori ühendeid. Puitsõrestikhoonete seinte soojustamine. Kandev soojustus-saepurubetoon. Kergkruus-savikuulid, poorse struktuuriga, suletus õhupoorid. Tulekindel, õhku läbilaskev Kasutatakse katuse ja
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................
ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.Veeimavusmax 11%. Keskmine survetugevus 45N/mm2. Külmakindlusklass F0, tihedus 2100kg/m3. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.Veeimavus max 13%. Keskmine survetugevus 45N/mm2. Külmakindlusklass F0, tihedus 2100kg/m3. Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. Tihedus on 1500kg/m3, keskmine survetugevus 35N/mm2, külmakindlusklass F2 (tsüklid 100).VAT kasutuskohad-
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi
161. Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus- · Kuiv- pinnavee äravool on tagatud, pinnaveee on sügaval ega mõjuta kasvupinnase taimestiku.Kruusaliivad, liivad, saviliivad · Niiske- pinnavee äravool pole ajuti tagatud, esineb lühiajalist seisuvett. Savipinnased · Liigniiske- pinnavete äravool on raskendatud, esineb oikaajalist seisuvett. Savipinnased 162. Millistel juhtudel ei ole soovitav kasutada muldkeha ristprofiili tüüplahendusi (vähemalt 3)- KUI: muldkeha rajamisel kasutatakse hüdromenetlust või lõhkamist; muldkeha rajatakse ajutiselt üleujutatud aladele; ületatakse alalisi veekogusid ja voolusänge. 163. Mis tagab muldkeha tugevuse ja püsivuse (vähemalt 5)- muldkeha korralik tihendamine; pinnavete hoolikas ärajuhtimine muldkehalt; mulde küllaldane kõrgus seisuvee tasemest; mulde rajamine püsivatest
........... 185 14.1. Üldmõisteid plastmassidest ............. 185 14.2. Plastmasside koostis ............. 185 14.3. Plastmasside töötlemine ............. 186 14.4. Plastmasside omadused ............. 186 14.5. Tähtsamad polümeerid ............. 188 14.6. Plastmassidest plaatmaterjalid ............. 191 14.7. Plastmassidest rullmaterjalid ............. 193 14.8. Plastmassidest profiiltooted ............. 196 14.9. Vedelalt kasutatavad materjalid ............. 199 14.10. Vahtplastid ............. 201 14.11. Muud plastmasstooted ............. 201 15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid ............. 203 15.1. Üldmõisteid ............. 203 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
