Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada (1)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Eesti keele reeglid

1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted

Eesti keel

10

doc

Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

1 9. KLASSI ÕPILASE REEGLID EESTI KEELES JA KIRJANDUSES Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, š, z, ž. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid

9. klassi eesti keel

5

docx

10.klassi eesti keele grammatika

2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted ­ Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega

Eesti keel

5

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune)

Eesti keel

12

doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

1/3, 125). (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal. ÖELDIS e TEGUSÕNA e VERB Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.

Akadeemilise kirjutamise alused

3

odt

Interpunktsioon, kirjavahe märgistamine, komade panek

3. Absoluutnimetav e. Iseseisev nimetav ­ Põhisõnaks nimisõna (ains. Või mitm. Nimetavas käändes) Kuidas? N: Kindad käes, eraldadatakse alati komaga! N: Vanaema, prillid ees, ja vanaise, ruuduline kampsun seljas, läksin uulitsale patseerima. Müts peas ja kampsun seljas, läksin rõõmsalt edasi. 4. Maks ­ lauselühendeid komadega ei eraldata N: Läksin ülikooli õppimaks eesti filoloogiat. III Lisand ­ Öeldiseta sõnarühm, mis iseloomustab sedasama olendit, eset või mõistet mida põhisõnagi, ainult üldisemalt. N: Mina Peeter August ei vaata televiisorit. NB! Lisandi komaga eraldamisel tuleb jälgida lisandi paiknemist põhisõna suhtes ja lisandi käänet. 1. Eeslisandit komaga ei eraldata. N: Tartu ülikooli professor akadeemik Boris Tamm esines kõnega. 2. Olevas käändes järellisandit komadega ei eraldata N: August Kiil Kuressaare Ametikooli 11D klassivanemana teeb tunnis alati tööd. 3. Sidesõnadega ,,KUI" algavad järellisandid komadega ei eraldata.

Eesti keel

11

docx

Kirjavahemärkide tabel

Alati eraldatakse komadega on väga vajalik. järellisandid Järv, peegelsile ja sinine, läikis mändide vahel 3. PÕIM- Põimlause on liitlause, mille osalaused Tädi Maali korjas maasikaid ja LAUSE on alistusseoses ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Mees arvas, et koosolek on lõppenud, ja väljus ruumist. Kõrvallause võib asetseda: Enne kui Mari maale sõitis, käis ta turul, et toitu kaasa osta. pealause ees Et reisile minna, peab raha

Eesti keel

15

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Maa kirjutakase kohanimega enamasti Maad (mitmuses) riigi tähenduses kokku: Eestimaa, Venemaa kirjutatakse lahku: Skandinaavia maad , Euroopa maad Kirjavahemärgid KOMAGA KOMATA Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (1)