10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
259 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tellaella
Õppematerjali autor
· Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega, nt 9 kuud, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945 - 1953, 15 kr ehk 15 krooni. · Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega, nt 14. kohal, 50. sünnipäev, Eesti Vabariigi 75. aastapäev, 1930. aastad, 1905. - 1907. aasta revolutsioon, Karl XII, XX sajandil, II osa, XXV olümpiamängud · Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass · Tavalises tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1 -10 sõnadega ja suuremad numbriga, nt Minu 19. sajandil sündinud vanaisal oli seitse tütart. · Käändelõpp kirjutatakse numbri järele ainult siis, kui ei järgne käändelõppu sisaldavat sõna. · Numbri ja sõna ühendis numbri järele käändelõppu ei kirjutata, nt 210 inimesest, 28. kuupäeval · Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada
....................................................................................12 Nimede kasutamine ja võõrnimed............................................................................................. 13 Võõrnimede käänamine.............................................................................................................13 Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine.................................................................13 Lühendid ja nende reeglid..............................................................................................................14 Tuntumad lühendid........................................................................................................................ 15 Tuntumad võõrsõnad..................................................................................................................... 17 ORTOGAAFIA Täheortograafia
· Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega, nt 9 kuud, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945 - 1953, 15 kr ehk 15 krooni. · Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega, nt 14. kohal, 50. sünnipäev, Eesti Vabariigi 75. aastapäev, 1930. aastad, 1905. - 1907. aasta revolutsioon, Karl XII, XX sajandil, II osa, XXV olümpiamängud · Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass · Tavalises tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1 -10 sõnadega ja suuremad numbriga, nt Minu 19. sajandil sündinud vanaisal oli seitse tütart. · Käändelõpp kirjutatakse numbri järele ainult siis, kui ei järgne käändelõppu sisaldavat sõna. · Numbri ja sõna ühendis numbri järele käändelõppu ei kirjutata, nt 210 inimesest, 28. kuupäeval · Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe-
Maa kirjutakase kohanimega enamasti Maad (mitmuses) riigi tähenduses kokku: Eestimaa, Venemaa kirjutatakse lahku: Skandinaavia maad , Euroopa maad Kirjavahemärgid KOMAGA KOMATA Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha.
Maa kirjutakase kohanimega enamasti Maad (mitmuses) riigi tähenduses kokku: Eestimaa, Venemaa kirjutatakse lahku: Skandinaavia maad , Euroopa maad Kirjavahemärgid KOMAGA KOMATA Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha.
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2
tavalise rõhuga seega sõna on teises vältes või erilise rõhuga seega sõna (Näide: selle kooli) on kolmandas vältes (Näide: seda kooli). FONOTAKTIKA . . . on keeleteadusharu, mis määrab ära need häälikujärjendid, mis keeles on lubatud ja mis mitte. Ühes silbis peab olema kahtlemata täis- kui ka kaashäälikuid, sest täishäälik annab silbile kõlavuse ja aitab tajuda kaashäälikuid. Igas keeles on omaette reeglid mismoodi silpe kombineeritakse ja need ongi fonotaktika reeglid. Silbi alguses võib eesti keeles olla tavaliselt ainult üks kaashäälik. Samuti ei saa silbi alguses esineda kaashäälikuühendeid, mis aga lubatud inglise keeles. Näide: mi|ni|sty. Selliseid sõnu, kus silbi algul on üks kaashäälik on eesti keeles sõnavaras 90%. Soome-ugri ja muganenud laenusõnades on üks kaashäälik. Hiljem on meie keelde juurde tulnud ka sõnu, kus esineb kaashäälikuühendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid