Reeglid, kogu 8 klass lühidalt

9

doc

Eesti keele reeglid

mille? missugune? Nt Tubli poiss sai hea hinde. LISAND on nimisõnaline täiend, mis tähistab sugulust, ametit, aunime vms (st ütleb teiste sõnadega, kelle või millega on tegemist). Vaata komade panekut! Komasid ei ole Komad on PEALINN Tallinn asub Soome lahe ääres. Tallinna, Eesti PEALINNA (omastav kääne) (eeslisand) asukoht on soodne. Tallinn kui Eesti PEALINN on tuntud kogu Tallinnas, Eesti PEALINNAS, on palju Euroopas. kultuuriasutusi. (järellisand) Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas. 10.Laused LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna.

Eesti keel

10

doc

Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

1 9. KLASSI ÕPILASE REEGLID EESTI KEELES JA KIRJANDUSES Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, š, z, ž. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid

9. klassi eesti keel

14

odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid

Eesti keel

5

docx

10.klassi eesti keele grammatika

Sõnamoodustus on olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide. Liitmise puhul ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnatuletusliited: Isikut väljendavad tuletised (-r, -ik, -nik, -ne) Naissugu väljendavad tuletiser (-tar) Abstraktseid mõisted väljendavad tuletised (-us, -lus, -mus) Asju ja olendeid väljendavad tuletised (-i, -e) Rühma või kogu väljendavad tuletised (-stik, -stu) Eitust väjendavad tuletised (eba- , mitte-) Kohta väljendavad tuletised (-la, -stik, -mik, -mu) Omadussõnade tuletisliited: -ne, -lik ja line Tegusõnatuletus: Põhjuslikkus: -ta (lõpe-ta-ma), -nda (suure-nda-ma) Enesekohasus: -u (sirguma), -ne (kõnelema) Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama)

Eesti keel

8

doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada:

Eesti keel

15

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki Täiend tõna ainsuse omastav näitab või laadi (missugune?):emakeel, kuuluvust(kelle?,mille?) : isa kodumaa, ema koerailm,isamaa,raaaturiiul silm, Koera silm Ühend väljendab hulka või kogu: Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on Kivihunnik,leivaviil liitsõna: Paekivi hunnik,teraleiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde : see Täiend kuulub täiendi juurde: koerakuut , need lambatalled. Selle koera kuut, nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna

Kategoriseerimata

15

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki Täiend tõna ainsuse omastav näitab või laadi (missugune?):emakeel, kuuluvust(kelle?,mille?) : isa kodumaa, ema koerailm,isamaa,raaaturiiul silm, Koera silm Ühend väljendab hulka või kogu: Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on Kivihunnik,leivaviil liitsõna: Paekivi hunnik,teraleiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde : see Täiend kuulub täiendi juurde: koerakuut , need lambatalled. Selle koera kuut, nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna

Eesti keel

5

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõn

Eesti keel