Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Realism (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

REALISM
Sõnal „realism“ on õieti kaks tähendust:
  • realism kui suund (mitte stiil!)
  • realism kui meetod
    Üldiseloomustus
    Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantismi kõrval. Realismi ja romantismi vahel pole nii suurt vastuolu kui romantismi ja klassitsismi vahel. Põhimõtteliselt siiski realism erineb romantismist : realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Sellega protestiti ka akadeemilise kunsti vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta – seoses linnade kiire kasvu ja tööstuse arenguga teravnesid sotsiaalprobleemid , süvenesid lõhed ühiskonnas.
    Juhtiv maa on endiselt
    Prantsusmaa
    Esimene realist on
    * Honore de Daumier /domjee/ (1808- 1879 ). Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas oma aja seltskonda, naeruvääristas
  • Realism #1 Realism #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ingrid Lettermo Õppematerjali autor
    Millised on realismi tähendused, realismi iseloomustus, millal valitses realism, kus hakkas kujunema realism, mille poolest erineb realism romantismist, mida pidi kunstnik realistide arvates maalima, realistid tundsid huvi mille vastu, kes on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste, kes oli eeskätt talupoegade maalija, kuulsaim realismi esindaja oli, kunstnikud ja nende tööde iseloomustused, mida maalis Vassili Perov

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    docx

    Realism

    Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Sveitsis pagenduses. Andis suunale nime- kui 1855. Aasta Pariisi maailmanäitusel Courbt töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,,Realism". Courbet oli suurt kasvu mees, selline on ka tema kunst. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans´is" ja ,,kivilõhkujad" Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud. Belglane Constatin Meunier /mönjee/ kujutas kaevureid ja töölisi. (kaks tema reljeefi on tallinnas mere pst 4 ühe tööstushoone värval). NB: õpetaja pildid Vassili Perov ,,Matus"

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Realism

    Realism Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat loodust, inimesi jm. edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    12
    docx

    Ilja Repin

    Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1.1 Realism (kirjandus) ........................................................................ 3 1.2 Realism (kunst) ........................................................................... 3-4 1.3 Venemaa realism ............................................................................ 5 2. SISU .................................................................................................... 6 2.1 Ilja Repin ..............................................................................

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

    1) Seleta lahti mõisted: · historitsism ­ ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris · eklektika ­ eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes 2) Too näide historitsistlikust arhitektuurist · Inglismaal ­ Londoni parlamendihoone. · Prantsusmaal ­ Pariisi ooperiteater. · Eestis ­ Alatskivi mõisahoone Tartumaal. Realism Prantsusmaal (§ 32) 1) Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable? Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendas. Constable mahlaka roheliusega lihtsates maastikupiltides on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust. 1802 hakkas vabas õhus maalima - peisazist. Piltidel kujutas vaid tõde. ,,Mrs. Constable", ,,Heinavanker", ,,Salisbury katedraal" ,,Viljapõld". 2) Kuidas kujunes Barbizoni koolkond?

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Kunsti konspekt 11. klassi õpikust, 7 teemat piltidega

    roheline ja punane) kõrvutamist. Motiivid on sageli valitud keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Teemadeallikaks kasutas ka inglise kirjandust (nt W. Shakespeare). Delacroix' tuntuimaks teoseks on ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", millega tervitas 1830nda a revolutsiooni. C. COROT ­ põhiliselt maastikumaalija, lähtus elavast loodusest. Tema maalid olid lüürilise meeleoluga, sumeda ja õrna hallika koloriidiga. Nt ,,Nümfide tants" ja ,,Maastik kolme figuuriga". 6. Realism Prantsusmaal Eemaldumine romantismist ei olnud järsk, vaid sujuv ja algas maastikumaalist. J. COSTABLE ­ austas eeskujuna hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda. Tema suuri maale ettevalmistavad etüüdid on maalitud otse looduse järgi ning seetõttu objektiivsemad. Ta on maalinud palju maale väiksest külast Salisburyst - ,,Salisbury vaade" Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    20
    docx

    Inglise 17.-18.sajandi kunst

    Ei ole kõrghooneid ­ ehituspiirang, ei tohi ehitada Kapitoolimihoone kuplist kõrgemat hoonet (87 m). Kapitooliumihoone. Ehitustöödega alustas William Thornton. Malmkupliga. Malmi tavaliselt suuremate ühiskondlike hoonete puhul ei kasutata, sest ta pole eriti kvaliteetne, roostetab ning seda peab pidevalt hooldama. Ka Valge maja klassitsistlikus stiilis 19. saj alguses. Küllaltki tagasihoidlik hoone, projekteeris Howard. Realism Prantsusmaal Prantsumaa realism saab alguse maastikumaalist. Noored kunstnikud, kes on pettunud romantismis, sõidavad töötama linnast kaugemle vabasse loodusesse, tuntuimad need, kes kogunevad Pariisi lähedale Barbizoni külla, kus tekib kunstnike kogukond. Vahetu kokkupuude looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismis. Võeti eeskuju Constable'st ning tema põhimõttest, et kunstnik

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    41
    docx

    KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

    KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix �

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    52
    docx

    kunstikultuuri ajalugu 11 klass

    Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks. Hieronymus Bosch- pessimistlik fantast. Uskus, et inimene on armetu, määratud hukule. Tegi kolmeosalisi altarimaale: vasakpoolsel pildil pattulangemine, Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu pattudega, paremas servas karistus põrgupiinade näol. „Naarilaev“ „Püha Antoniuse kiusamine“

    Kultuuriajalugu




    Kommentaarid (1)

    Lenzur profiilipilt
    Lenzur: Aitas mind.
    20:21 29-11-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun