10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LeSi
Õppematerjali autor
Gustav Courbet (1819-1877) radikaalne, kuid peetakse kõige sihikindlamaks ja tähtsamaks realistiks!!. Kui üldiselt realistid maalisid väiksemõõtmelisi maale, siis tema maalis suuremõõtmelisi maale, motiiv oli argipäevane mitte idealiseeritud. Tähtsamad teosed on ,,Matus Ornansis" ,,Kivilõhkujad", ,,Allikal". Ta maalis ainult seda mida ta nägi. Maalis olustikumaale, natüürmorti. Loobus oma mingist väiksest kohast ja tegi ise oma näituse, mille nimeks sai REALISM. Sealt tuleb ka sõna contranäitus, mis on uuendusliku kunsti aluseks. See teeb ka maha eelnevat kunstiajalugu, sest tehakse maha asju nagu ajaloo sündmusi, mida maalida ei saa, sest seda ei näe oma silmaga. Realism tõi kaasa endaga ka fotograafia, mis aitas paremini ja täpsemalt jäädvustada tegevust. Saksamaa realism Kui prantsusmaal oli motiiv teisejärguline siis mujal Euroopas muutub realism jutustavamaks. Eriti levib realism Saksamaal. Ajaloomaalidel maaliti kõik detailselt välja
Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad hakkasid ka uutmoodi maalima. Peategelaseks on nende maalidel valgus. Esemeid peab maalima sellisena, nagu me seda näeme. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks. Tööd muutuvad tasapinnaliseks. Impressionistid hülgasid traditsioonilise kompositsiooni. Nad võtsid kindla eluhetke ja hakkasid seda täpselt kujutama. Impressionismiga muutub kunst isiklikumaks(subjektiivsemaks) impressionistid ei tee mitte kunsti selle pärast et teisi rõõmustada vaid pigem enda jaoks. Peamiseks motiiviks jääb maastik, tegeleti vabaõhumaaliga ja kuna valgus oli tähtis, siis pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole
maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast
Camille Pissarro : ta maalib peamiselt õhulisi ja päikeseküllaseid tänavapilte + pariisi aedasid ja külasid. Auguste Renoir - autoportree 1910. Edgar Degas - Ta on teistega võrreldes jahedam & täpsem. Lemmik tehnikaks oli tal pastellmaal (kriitidega) . Teda ei huvitan niivõrd loodus aga talle meeldib keeruliste liigutuste tabamine (balleti tantsijad) Alfred Sisley - temalt võib leida huvitavaid talvemaale. Impres. võib vaadata ka kui läbimurdu kunstiajaloos. Impressionism lõpetab selle arengu mis algab renessansist . Ja see püüdleb loodusläheduse poole. Impres. võib pidada ka uue ajastu alguseks, kuna impod avastavad uusi võiimalusi kuidas maalida (millele tähelepanu pöörada jne jne) 19. & 20. SAJANDI KUNST Kunstis ei ole kindlaid taotlusi , ideid ega visuaalset ühtlust. Kunst on väga mitmekesine. Ametlik kunst on hakanud omaks võtma sõltumatu kunsti jooni (alguses vähe) Väga mitmekülgne ja seal on erinevaid nähtusi hästi palju.
hetkemuljeid. 9. Kokku korraldati 8 näitust. 11. Nende uuendusi ei mõistetud, teoste erilist võlu ei talutud. 12. Ei pea. Inimesed on niivõrd erinevad, tegelikkust võib ka läbi vihjete ja muljete aimata 13. Eest kunstnikud-Ants Laikmaa, Aleksander Vardi, Adamson-Eric. 14. Pallas-algselt kunstnike ja kirjanike,hiljem kujutavate kunstnike ühing Tartus1918-40 15. Pallas-mitme vanakreeka mütoloogia tegelase ning paljude objektide nimi. Skulptuurist 19.sajandi lõpus. Neoimpressionism 1. Auguste Rodin-tööd olid äärmiselt tõetruud, kujud näisid liikuvat, sügavad tunded, kirg, hingestatus. 2. Dante poeem ,,Jumalik komöödia" inspireeris Balzaci pealkirja valikul: ,,Inimlik komöödia". 3. ,,Calais kodanikud"-kaupmees Eustache de Saint-Pierre ja tema viis sõpra,kes ohverdasid end kaaskodanike eest. 4. Rodin suurendas inimkehade proportsioone, nt käe- ja jalalabasid. 5. Weizenbergi looming on klassitsistlik, Adamsonile meeldisid prantsuse kujurid, kes
Romantismiaja kunstnik väljendas oma tundeid ja kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli rahutu ja hoogne, värvid erksad. Kompositsioonis on näha baroki mõjutusi. 12. Romantism maalikunstis – William Turner, Francisco Goya, Caspar David Friedrich, Theodor Gericault, Eugene Delacroix. Skulptuur – Francois Rude.(lk.201-211) William Turner. „„Téméraire’i“ viimane sõit“. (1839). National Gallery, London. 13. Realism – kust võeti eeskujud. Jean-Francois Millet, Honore ́Daumier , Gustav Courbet. Realism Venemaal – Ilja Repin, Vassili Surikov, realis Eestis – Johann Köler, August Weizenberg, Amandus Adamson. Fotograafia teke. (lk.212-222) Realism kui kunstisuund hõlmab 19.saj. kolmandat veerandit. Realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Realistid pidid maalima seda, mida nad näevad, mitte seda, mida tahaks näha.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid