Reaktsioonid (11)

Sarnased õppematerjalid

1

pdf

Keemia aineklassid

HAPPELISED OKSIIDID HAPPED METALLID 1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4 2HCl + Na2O = 2NaCl + H2O 2Na+ O2 = Na2O2 (naatriumperoksiid); 2. Happeline oksiid + alus = sool +

Keemia

2

doc

Reaktsioonivõrrandite koostamise tabel

REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI HCl + MgO MgCl2 + H2O + SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). + METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinik

Keemia

15

docx

Keemia põhi- ja keskoolile

2-4 korda) 5. rõhu mõju gaasiliste ainete puhul (rõhu tõstmine suurendab gaasiliste ainete konsentratsiooni, järelikult ka kiirust) 6. katalüsaatorid ­ ained, mis suurendavad reaktsiooni kiirust ning mille koostis ja kogus jääb reaktsiooni lõpus samaks. (ensüümid on biokatalüsaatorid) Keemiline tasakaal Reaktsioonid, mis kulgevad ainult ühes suunas ja lõpuni, on pöördumatud reaktsioonid. Reaktsioonid, mis kulgevad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni vaid mingi tasakaalu olekuni on pöörduvad reaktsioonid. Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Keemilist tasakaalu saab nihutada kontsentratsiooni, temperatuuri ja rõhku (gaaside puhul) muutes. Le Chatelier printsiip: Keemiline reaktsioon töötab alati vastu tekitatud muutusele.

Keemia

1

docx

Anorgaaniliste ainete põhiklassid - kordamisküsimused

Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Selgita mõisteid ja too näiteid: oksiid, hape, alus, sool, happeline oksiid, aluseline oksiid, neutraalne oksiid, amfoteerne oksiid, hüdroksiid, leelis, amfoteerne hüdroksiid, hapnikhape, vesiniksool, neutralisatsioonireaktsioon 2. Hapete ja happeanioonide valemid ja nimetused 3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põhjal (happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks oksiidideks) 6. Hapete liigitamine (tugevuse, prootonite arvu ja hapniku sisalduse järgi) 7. Hüdroksiidide liigitamine lahustuvuse (tugevuse) järgi 8. Soolade liigitamine lihtsoolad, vesiniksoolad, kristallhüdraadid 9. Võrrandite koostamine oksiidide, hapete, aluste ja soolade keemiliste omaduste ning saamise kohta, arvestades reaktsioonide toimumise tin

Keemia

1

doc

Keemia reaktsioonid

Reaktsioonid Oksiidid + vesi = leelis Aluseline oksiid + hape = sool + vesi + sool = + vesi = hape Happeline oksiid + alus = sool + vesi + aluseline oksiid = sool Happed + alus = sool + vesi + aluseline oksiid = sool + vesi Hape + sool = uus sool + uus hape (uus hape peab nõrgem olema või uus sool mittelahustuv) + metall = sool + vesinik (metall peab aktiivsuse reas vesinikust eespool olema, ära vali HNO3) Alused + hape = sool + vesi + happeline oksiid = sool + vesi * Alus + sool = uus alus + uus sool (lähteained peavad

Keemia

8

docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n�

Keemia

1

doc

Reaktsioonivõrrandite koostamise valemid

1. aluseline oksiid + hape ­ sool + vesi 2. aluseline oksiid + vesi ­ leelis 3. happeline oksiid + alus ­ sool + vesi 4. happeline oksiid + vesi ­ hape 5. aluseline oksiid + happeline oksiid ­ sool 6. lihtaine + hapnik ­ oksiid 7. alus(veeslahustumatu ­ temp. ­ aluseline oksiid + vesi 8. vesinik + element ­ vesinikühend 9. metal + hape ­ sool + vesinik( lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vasakul pool olevad metallid, paremal pool olevad mitte) 10. alus + hape ­ sool + vesi 11. sool + hape ­ sool + hape ( reaktsioon toimub kui tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja) 12. veeslahustumatu hüdroksiid ­ temp. ­ aluseline oksiid + vesi 13. leelis + sool ­ veeslahustumatu alus + sool(ainult leelised reageerivad sooladega) 14. aktiivne metall + vesi ­ leelis + vesinik 15. metall + sool ­ metall + sool(aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema soolast välja, vastupidi ei toimu) 16. sool + hape ­ sool + hape 17. sool + sool ­ sool +

Keemia

4

odt

Anorgaaniliste aineklasside keemilised omadused

ANORGAANILISTE AINEKLASSIDE KEEMILISED OMADUSED Reaktsioonivõrrandite koostamisel peab meeles pidama järgmiseid üldpõhimõtteid: 1) Nii lähteainetele kui ka saadustele tuleb märkida peale laengud ja oksiididele oksüdatsiooniastmed. Lihtaine oksüdatsiooniaste on null! 2) Lähteainetes vesiniku ja metallide all olevad indeksid saadustesse kaasa ei viida. (Ioonide kuju tuleb järele vaadata lahustuvustabelist). 3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 +

Keemia

Kommentaarid (11)