Reaktiivvõimsuse kompenseerimine (0)

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Elektriliini püsiseisundi arvutamine

∆Q(Q) -1 -2 -3 -4 PT, MW Joonis 7. Reaktiivvõimsuskao sõltuvus reaktiiv- ja aktiivvõimsusest  6 Järeldus Jooniselt nr 4 on näha, et nii aktiivvõimsuse kui ka reaktiivvõimsuse kasvades pinge liini lõpus langeb. Jooniselt nr 6 on näha, et aktiivvõimsuskaod suurenevad sõltuvalt aktiiv- ja reaktiivvõimsustest ja jooniselt nr 7 on näha, et reaktiivvõimsuskaod vähenevad sõltuvalt aktiiv- ja reaktiivvõimsustest. U on pingekadu, kuna see on liini alguse ja lõpu pingete aritmeetiline vahe.

Elektrivõrgud

5

doc

Reaktiivvõimsuse kompenseerimine - Labtöö 3

ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool LABORATOORNE TÖÖ NR 3 REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMINE Labor mõõdetud: 06.11.2008 Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Tallinn 2008  1. Skeem Mudelskeem 2. Liini parameetrid Liini parameetrid on järgmised: 3. Mõõtetulemused

Elektrivõrgud

5

pdf

Elektrivõrkude labor nr. 3

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas elektrivõrgus Un = 110 kV Variant 2B 1) Lähteskeem 2) Liini parameetrid: Liini pikkus, l, [km] 120 1km aktiivtakistus, R, [/km] 0,25

Elektrivõrgud

148

pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005  SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................

Elektrivõrgud

26

docx

Eesti elektrivõrk

simulatsiooni käivitamisel lubatud piirides, ehk 330 ± 10%. Kõige madalam pinge on Tartu alajaamas, kus on 335,48 kV. Tabel 3. Mõõtetulemused 2.2 Eesti-Paide väljas Järgmisena uuriti, mis toimub, kui Paide-Eesti liin on väljas. Joonis 2. Paide-Eesti väljas Nagu jooniselt 2 näha, pinged langevad alla lubatu nii Sindi, Paide kui ka Kiisa alajaamas. Seetõttu on vaja nende pinget tõsta. Hiljem lisatakse Sindi alajaama 100 Mvar kompensaator ja Paide alajaama 30 Mvar reaktiivvõimsuse kompensaator.  5 2.3 Eesti-Paide ja Eesti-Püssi väljas Järgmisena uuriti, mis juhtub, kui lisaks Paide-Eesti liini väljasolekule on väljas ka Püssi- Eesti liin (Joonis 3). Joonis 3. Paide-Eesti ja Püssi-Eesti väljas Jooniselt 3 on näha, et kui liinid Paide-Eesti ja Püssi-Eesti on väljas, siis on süsteemis tõsine pingeprobleem

Elektrivõrgud

4

pdf

Elektrivõrkude labor nr.2

Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Laboratoorne töö 2 aines Elektrivõrgud Elektriliini püsiseisundi arvutamine Õppejõud: Jaanus Ojangu Üliõpilased: Erik Tammesson 050442 Kaisa Kaasik 050841 Tallinn 2008 EESMÄRK Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. TÖÖ KÄIK 1. Lähteskeem on järgmine (antakse töö ajal): Un = 110 kV U1 = 100 kV Variant 2B 2. Liini parameetrid Liini pikkus, l, km 120 1km aktiivtakistus, R, /km 0,25 1km reaktiivtakistus, X, /km 0,41 -6 1km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus 10 S/km 2,8 3. Sõlme 1 koormused on järgmised (kokku 1+4+4=9 püsiseisundit) 3C Aktiivkoo

Elektrivõrgud

24

docx

9 sõlmega elektrivõrk ja selle maksumus

ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 4 Juhendaja Üliõpilased Tallinn  2 Töö eesmärk ja lähteandmed Töö eesmärgiks on koostada 9 sõlmega elektrivõrk, arvutada selle maksumus. Teisena tuleb seda võrku optimeerida, kusjuures peab võrk vastama kriteeriumile n-1, mille juures peavad pinged normi piiridesse jääma. Kolmanda variandina tuleb luua võrk, kus ei pea kehtima n-1 kriteerium ning mis maksaks võimalikult vähe. Tabel 1. Alajaamade tabel Tabel 2. Liinide maksumused 3x2x400 3x3x400 3x3x600 mm2 mm2 mm2 0,1 M€/km 0,15 M€/km 0,2 M€/km Tabel 3. Trafode hinnad 400 MVA 250 MVA 100 MVA 2 M€/km 1,5 M€/km 1 M€/km Tabel 4. Lülitusseadmete ja kompensaatorite hinnad Lülitusseadmed Kompensaator 110 kV 330 kV 0,3 M€ 0,7

Elektrivõrgud

29

rtf

Elektrivarustus

035 %- ni. CO2 edasine tus vib viia maa kliima muutustele. Peale CO2 eraldub veel palju teisi kahjulikke hendeid, niteks SO2 (vveldioksiid), mis kutsuvad esile happevihmasid ja veekogude happeliseks muutumist. hku eraldub tohutult soojusenergiat, mis samuti viib maa atmosfri soojenemisele. Eelnevast tuleneb, et energiavarustuse phiprobleemiks on energia kokkuhoid. Energia kokkuhoid saavutatakse eelkige elektrienergia kadude vhendamisega. Philiseks kadude vhendamise mooduseks on reaktiivenergia kompenseerimine, kasutades kohalikke reaktiivvimsuse allikaid. Kusjuures thtis on nende tbi, vimsuse, asukoha ja automatiseerimise tase. Suurt thtsust omab kadude vhendamisel koormuste tasakaalustamine. Kadude vhendamine kaudselt toimub ka elektrivarustuse kvaliteedi tstmise teel. Kadude vhendamine on seotud kulutuste suurenemisega. Seega phiksimuseks on optimaalsete nitajate leidmine. Teiseks probleemiks on elektrienergia nutud parameeetrite tagamine, mis tugineb

Elektriahelad ja elektroonika alused

Meedia

Kommentaarid (0)