Reaktiivmootori töö põhimõte (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Reaktiivliikumine + reaktiivjõud

2. Mittekeemilised rakettmootorid a) tuuma-, b) päikese- ja c) elektrijõul töötavad mootorid II. Õhureaktiivmootorid 1. Kompressorita mootorid  a) otsevoolureaktiivmootorid b) pulsatsioonreaktiivmootorid 2. Kompressoriga mootorid a) turboreaktiivmootorid Üldtutvustus Reaktiivmootoritest on kõige lihtsama ehitusega pulseeriv reaktiivmootor, mida kasutatakse laialdaselt näiteks mudellennunduses. Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. . Pulseeriv reaktiivmootor on ehituselt väga lihtne. Mootor koosneb alumiiniumist

Füüsika

30

doc

Sissejuhatus autotehnikule

õhuga. Silindris õhk seguneb sinna väheses koguses jäänud jääkgaasidega. Õhu rõhk silindris sisselasketakti lõpul on 0,08 ... 0,09 Mpa, temperatuur 50 ... 80 kraadi. Survetakt ­ surve. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse, sisselaskeklapp 5 ja väljalaskeklapp 6 on suletud. Õhu ruumala väheneb, rõhk ja temperatuur aga tõusevad. Survetakti lõpul on õhu rõhk silindris 4 ... 5 MPa, temperatuur aga 600 ... 700 kraadi. Mootori kindla töö tagamiseks peab silindris kokkusurutud õhu temperatuur tunduvalt ületama kütuse isesüttimistemperatuuri. Töötakt ­ gaaside põlemine ja paisumine. Mõlemad klapid on suletud. Kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse pihustist 4 kütusepumba 2 poolt tekitatud kõrge rõhu all kütust tugevasti kokkusurutud ja kuumenenud õhku. Peenikesteks piiskadeks pihustunud kütus seguneb õhuga, kuumeneb, aurustub ja süttib. Osa kütust põleb ära enne

Auto õpetus

70

pdf

Saeõpetus

Eririietus peab omama demaskeerivat värvingut. 8. Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitsed ning töökindad peavad olema vibratsiooni vastased. 9. Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud. 10. Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetuslabidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm. 3. Töö ajal 1. Langetuslabida või hüdrokiilu kasutamisel on lubatud langetada saega üksinda kuni 40 cm jämedusi puid. Puude langetamine üksinda, ilma abiliseta on keelatud üle 40 cm jämeduste puude korral. 2. Keelatud on ilma abiliseta metsalangetus tuulemurdude ja põlendike ülestöötamisel, samuti 3 pallilise vastutuule korral. 3. 6 pallilise ja tugevama tuulega, äikese ja paduvihma ajal ning tihedas udus (nähtavus alla 50 m see st

Seadmete õpetus

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

vikäiku. Protsessi või selle osa, mis toimub silindris ühe kolvikäigu vältel, nimetatakse taktiks. Kolvi liikumine silindris on seotud ka silindri ruumala muutumisega. Ruumi mahuga Vc, mis ü. s. seisus jääb kol- vipõhja ja silindrikaane vahele, nimetatakse põlemis- ehk s u r v e k a m b r i k s. Ruumi, mille. kolb vabastab lii- kumisel ü. s. seisust a. s. seisu, nimetatakse silindri töö - r u u mi k s j a s e l l e ma h t u V H -- t ö ö ma h u k s . K u i mootoril on rohkem kui üks silinder, siis nende töömah- tude summa on mootori töömaht; seda mõõdetakse kuup- sentimeetreis. Mootori töömahu suuruse järgi liigitatakse mootorrattad järgmistesse klassidesse: 50,75, 100, 125, 175, 250, 350, 500, 750 ja 1000 cm3. Silindri tööruümi-ja.põlemis- kambri mahud kokku annavad silindri üldmahu'.Va.'.';.

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)