Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reaalajasüsteemid (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Reaalajasüsteemid #1 Reaalajasüsteemid #2 Reaalajasüsteemid #3 Reaalajasüsteemid #4 Reaalajasüsteemid #5 Reaalajasüsteemid #6 Reaalajasüsteemid #7 Reaalajasüsteemid #8 Reaalajasüsteemid #9 Reaalajasüsteemid #10 Reaalajasüsteemid #11 Reaalajasüsteemid #12 Reaalajasüsteemid #13 Reaalajasüsteemid #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kemo Õppematerjali autor
Reaalajasüsteemid, mis need on ja kus need on?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

SRT Kontrolltöö vastused 2011 sügissemestril

Kitsendused protsesside vahelisele interaktsioonile ­ alustamise hetk, töö sünkroniseerimise reziim ja täpsus. Andmete ja sündmuste kehtivuse intervallid ­ sündmuste ekvivalentsuse intervall, sündmuste samaaegsuse intervall. 10/10 5. millised on ranges ja nõrgas reaaalajas töötavate süsteemide peamised erinevused? Millal on mõistlik / vajalik, et süsteem töötaks ranges reaaalajas ja millal piisab nõrgast reaalajast? (max 10p) Ranges reaalajas töötav süsteem peab tulemused väljastama täpselt ettenähtud ajaks, ohutus on sageli kriitilise tähtsusega. Kõik kriitilised arvutused tuleb teha paralleelselt kahel või enamal protsessoril, mis peavad kontrollima üksteise korrasolekut. Ranges reaalajas peaksid töötama igasugused ohutust nõudvad seadmed. Kindlalt ranges reaalajas töötavad süsteemid oleksid näiteks autodel turvapadjad - nende avamine peab toimuma täpselt õigeaegselt, aja pikenedes pole nendest enam lihtsalt kasu

Sissejuhatus reaalajatarkvaratehnikasse
thumbnail
9
doc

Sissejuhatus Reaalajatarkvaratehnikass e

4. Omadused, mis põhjustavad reaalajasüsteemide klassi ja modelleerimissüsteemide klassi erinevuse Modelleerimissüsteemid tegelevad reaalsemaailma nähtuse modelleerimisega kasutades mudeleid. Esmaseks probleemiks on tagada olemasolevate matemaatiliste teooriate ja nende arvutirealisatsioonide võimalikult täpne vastavus. Süsteemide realiseerimisel on raskuseks mittetäielikult kirjeldatud nõuete spetsifikatsioon. Reaalajasüsteemid on tegelikkuse uus komponent, mis toimib iseseisvalt reaalses maailmas, on interaktsioonis teda ümbritsevate maailma osadega ja võib aktiivselt mõjutada nende käitumist. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast. 5. Miks on vaja süsteemi elutsüklit jagada etappideks? Tarkvara on toode ja tema loomise protsess on oma suure keerukuse tõttu mitte kuigi hästi juhitav. Süsteemi loomise protsessi lihtsustamiseks on see jagatud etappideks. Läbitud

Sissejuhatus reaalajatarkvaratehnikasse
thumbnail
21
pdf

RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad

koostöö/vastasmõju juhtimine OS kernel (tuum) on vähim ühik, mis neid funktsioone täidab. 5.RAS operatsioonisüsteemi taksonoomia (osad).(?) · Nanokernel ­ lõimede/tegumine juhtimine(management) · Mikrokernel ­ lisab plaanuri (Scheduling) · Kernel ­ lisab kommunikatsiooni ja sünkroniseerimise(semafor, kirjakast, kohtumine jne) · RT Executive ­ mäluplokkide kontroll, IO kontroll jne ­enamik reaalaja kerneleid on "executive" tasemel Operatsioonisüsteem ­ lisab kasutaja interfeisi,turvameetodid, kõrgtasemel failitöö 6. Nimetada pseudokernelite liigid. 1. Polled loop ­ pollitav tsükkel 2. Synchronized Polled Loop ­ sünkroniseeritud pollitav tsükkel 3. Cyclic Executives ­tsükliliselt täidetavad programmid 4. State-Driven Code ­ seisunditega/olekutega juhitav kood 5. Coroutines - kaasprogrammid 7. Millal kasutatakse reaalajasüsteemides pseudokernelit?

Reaalajasüsteemid
thumbnail
23
docx

Operatsioonisüsteemi alused

Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) ­ see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel ­ programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, OS ­ arvuti

Operatsioonisüsteemide alused
thumbnail
18
doc

Operatsioonisüsteemide ajalugu

rakenduste vahel Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine - andmevahetus välisseadmetega - salvestusseadmed, printerid, ekraanikuvad jm. arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine Operatsioonisüsteemide tüübid Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. Andmete töötlusele esitatavate nõuete järgi võib operatsioonisüsteeme liigitada järgnevalt: reaalajasüsteemid (peavad ette antud ajalimiidis reageerima välissündmusele) ajajaotussüsteemid (peavad võimaldama üheaegselt tööd paljudele tarbijatele, luues samal ajal igale tarbijale illusiooni personaalsest arvutikasutusest) pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist) hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites)

Operatsioonisüsteemide alused
thumbnail
4
doc

Arvutid II teooria eksam

Käitumuslik hierarhia module p2: Tarkvara on saadaval: SINTEF, Telelogic, Näited: olekud, protsessid, protseduurid. ............ Cinderella Mitmed sardsüsteemid peavad vastama reaalaja Struktuurne hierarhia end module (www.cinderella.dk). nõudmistele Näited: Protsessorid, räkid, trükkplaadid Siin on mitmeid Ei ole täiesti deterministlik ja ei ole sünkroonne

Arvutid ii
thumbnail
42
docx

Operatsioonisüsteemide alused

Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:  koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt  võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd. Operatsioonisüsteemi tüübid: Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. Andmete töötlusele esitatavate nõuete järgi võib operatsioonisüsteeme liigitada järgnevalt:  reaalajasüsteemid (peavad ette antud ajalimiidis reageerima välissündmusele)  ajajaotussüsteemid (peavad võimaldama üheaegselt tööd paljudele tarbijatele, luues samal ajal igale tarbijale illusiooni personaalsest arvutikasutusest)  pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist)  hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites)

Operatsioonisüsteemid
thumbnail
22
doc

Operatsioonisüssteemide Referaat

Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt · võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd. Operatsioonisüsteemi tüübid: Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. Andmete töötlusele esitatavate nõuete järgi võib operatsioonisüsteeme liigitada järgnevalt: · reaalajasüsteemid (peavad ette antud ajalimiidis reageerima välissündmusele) · ajajaotussüsteemid (peavad võimaldama üheaegselt tööd paljudele tarbijatele, luues samal ajal igale tarbijale illusiooni personaalsest arvutikasutusest) 4 · pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist)

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (1)

sulev8 profiilipilt
sulev8: see pole praktiline lahendus, kasutu ,mida kuradit seal mainoris yldse tehakse - igas aines kirjutate referaate vä?
02:56 16-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun