Ravimtaimed - töölehed (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Ravimtaimed

Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis tempera

Bioloogia

35

doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

riivitud küüslaugust ja piiritusest valmistatakse ekstrakt, sellele lisatakse mett ning taruvaiku. Tõmmist tarvitatakse teatud kindla skeemi järgi. See vahend on võimeline viima inimese bioloogilise kella 5-15 aastat tagasi. Küüslaugul on imeline omadus hoida kauem täiskõhu tunnet. Samuti vähendab see magusaisu, põletades samal ajal suhkrut. Küüslauk on efektiivne ka juhul, kui on soov suitsetamine maha jätta, kuid kardetakse kaalus juurde võtta. 2.4. Ravimtaimed 2.4.1. Meliss Meliss aitab leevendada kõrget vererõhku, seedeprobleeme ja muidki tervisehädasid. Peale selle lisab taime sidrunihõnguline aroom suvistele toitudele vallatust! Kõige rohkem tarvitatakse melissi ravimteedes ­ nii eraldi kui ka koos piparmündi, kummeli või kibuvitsaga. Melissiteele võib maitseks lisada mett, mis moodustab koos taime sidrunihõngulise aroomiga väga mõnusa ja pikantse koosluse. Kuid meliss sobib ka pasta-, kala- ja taimetoitude maitsestamiseks

Terviseõpetus

45

doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

...............................................................22 Mesi.......................................................................................................................................22 Astelpaju............................................................................................................................... 24 Küüslauk............................................................................................................................... 24 Ravimtaimed......................................................................................................................... 27 Harilik saialill ...................................................................................................................29 3  Teekummel............................................................................

Esmaabi

40

doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

nööriga selle otsa plast- või klaaspudel. Päikesepaistelise ilmaga võib sellisest oksast tilkuda kuni liiter magusat vahtranestet päevas. 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris) on looduskaitse alune tugevakasvuline puu. Mets-õunapuu on looduslikult levinud Euroopas, ulatudes Skandinaavia maadeni põhjas ja kuni Krimmini lõunas. Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lääneosas Pärnu­Tallinna jooneni. Mujal Eestis kasvavad taimed on pigem kultuurist metsistunud. Inimtegevusest ohustatud liigina on ta Eestis looduskaitse all kolmanda kaitsekategooria liigina. 16 Mets-õunapuu kasvab 3­12 meetri kõrguse tihedavõralise puuna, kuid võib olla ka põõsakujuline, ainult kahe meetri kõrgune. Ta on valgusrikaste kasvukohtade taimeliik, laialehistes tamme-, pöögi jt. metsades kasvab teises rindes üksikpuudena, kuid eelistatult metsaservades või lagendikel

Geograafia

44

doc

Maitse- ja ravimtaimed

oleks parem. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasiga või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvist õhustada, st kate eemaldada. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva. Kui seemned on tärganud, tuleb kate kõrvaldada. Taimede vahekauguseks istutamisel on soovitav jätta 15-20cm. Saagi kogumine ­ noori lehti võib noppida kuni sügiseni ja kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrsed vahetult enne õitsemist. Kõige aromaatsemad on taimed teisel kasvuaastal. Kasutamine maitsetaimena ­ Lehtedel on tugev maitse ja neid tuleb ettevaatlikult doseerida. Kuivatatud ja värskeid lehti lisatakse salatitele, liha-, kala- ja munatoitudele. Salvei lehti keedetakse toidus vaid lühikest aega. Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse. Kasutamine ravimtaimena - Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul

Terviseõpetus

38

doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

................................................................................................. 18 Soolaravi on soovitatav järgmiste haiguste korral:............................................................... 19 Soolaravi pole soovitatav:.....................................................................................................19 Taimsed taastumisvahendid...................................................................................................... 20 Ravimtaimed......................................................................................................................... 20 Raudrohi................................................................................................................................22 Nõges.................................................................................................................................... 23 Päevakübar.............................................................................

Terviseõpetus

120

pdf

Õpetajaraamat

11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4. Riided 40 TÖÖLEHT 5. Kes on? Kus on? 41 TÖÖLEHT 6

Eesti keel

80

docx

Toidukauba õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest.  1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

toiduainete sensoorse hindamise alused

Meedia

Kommentaarid (1)