50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 32 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
147 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kerli9
Õppematerjali autor
..........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus...............................................................................7 2.2Era- ja avalik õigus............................................................................................................8 3Õiguse allikad..........................................................................................................
Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Igaühel peab olema reaalne võimalust ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus.Õiguskindluselt ootame, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. Õiguse eesmärgipärasus: Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Eesmärk leiab oma väljenduse
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt
õigust); nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali- ja tavanormidest (tüüpilised sots. normid, mis on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud); pikaajaline käitumine Moraali v tava vastu eksides peab arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega Eetos ehk aateline (ideoloogiline) kihistus, s.h kuuluvad tavad, moraal, usk, jt kultuurivormid Rahvusvahelise õiguse normidega, mis reguleerivad suveräänsete (iseseisvate) riikide jt rahvusvahelise õiguse subjketide õigusi ja kohustusi (RIIKLIK SUND EI TÄHENDA, ET NORMID EI KEHTI); on peamine, et õiguse subjekt teaks mis teda ootab, kui ta õiguspäraselt ei kohti (ei ole vaja alati sundi kohaldad) Ius non scriptum – õiguse eelajalooline järk; periood, kus õiguse kirjalikke allikaid ei eksisteeri (nt veritasu/ühiskonnast väljaheitmine – kirjapandud kujul reegleid ei leia)
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita! Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. 1. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena
· Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noorem kui kristlus. · Islami teb tugevaks selle lihtsus. · Islamile on omane see, et seda on keelatud tõlgendada. Aafrika konstitutsioon: · ,,mustal mandril" ja Aafrikas. · See on segu kõigist kolmest õiguskultuurist, mis on läbi kolonisatsiooni kokku saanud. · Samuti ka rahva enda tavad. Mandri-Euroopalik õiguskultuur: · Põhineb normiloomingul. · Tähtis osa riigil õiguse sünd on seotud riigi tulekuga · Õiguse tekkimine: 1. vanade tavad kirjapanek 2. uus õigus · 12 13 saj. Mandri-euroopas. · Ühiskond oli kujundatud ühe religiooni poolt. · Õigussubjektiks nimetati inimest, kes kuulus religiooni juurde. · Kõige võimsamaks institutsiooniks oli KIRIK, kes lubas enda kõrvale ilmalike normide teket. · Kirik ei näinud riigis kui institutsioonis ja tema poolt loodud normides mitte võistlejat, vaid toetajat.
üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast". 3. märtsil 1991 a. toimunud referendumil hääletas 77,83% hääletanutest poolt EV iseseisvuse taastamisele. 20. augustil 1991. a kuulutati välja Ülemnõukogu poolt Eesti iseseisvus. Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid